Eesti Pank avalikustas hiljuti viis aastat tagasi tehtud II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise otsuste mõju Eesti majandusele, inflatsioonile ja inimeste pensionisäästudele. Suuri üllatusi siin ei olnud: enam kui miljardi euro ulatuses pensioniraha korraga majandusse paiskamine tõi kaasa tarbimispeo, kirjutab FinanceEstonia esindaja Joel Kukemelk.
Algselt kajastus tarbimine majandusstatistikas hüppeliselt kasvanud suurema nõudluse näol. Veidi hiljem tundsime seda aga peojärgse pohmellina kõrgetes inflatsiooninumbrites ja tänaseks enam kui 200 000-lt tühjalt pensionikontolt vastu vaatava finantsstressina.
Eesti Panga analüüsi tulemused näitavad, et aasta pärast esimeses laines tehtud II samba väljamakseid oli pool pensionirahast endiselt hoiustena arvel, 30% oli kasutatud tarbimislaenude tagasimaksmiseks ning 15% kulutatud tarbimisele.
Tarbimisse suunatud või pangakontole seisma jäänud raha näol said iroonilisel kombel teoks pensioniraha välja võtmist propageerinute loosunglikud laused pensioniraha põlemisest, sest pangakontole niisama seisma pandud raha ei kaitsenud inflatsiooni eest enam pensionifondi tootlus ning ära tarbitud pensioniraha on midagi, mida enam uuesti pensioniks kasutada ei saa.
Pensioniraha läks tarbimisse, laenude tagasimaksmine oli ajutine
Kommertspankade hilisematest analüüsidest teame, et algselt seisma jäänud raha ei leidnud teed iseseisvasse investeerimisse, vaid lõpetas suures osas tarbimises. Algselt vähenenud tarbimislaenude jäägid hakkasid juba mõne aja pärast uuesti kasvama – Eesti Panga laenustatistika põhjal vähenes tarbimislaenude jääk II sambast väljunutele tehtud väljamaksete järel 2021. aasta septembris 795 miljonilt rohkem kui 200 miljoni euro võrra, kuid 2024. aasta lõpuks kerkis see algsest tasemest kõrgemalegi ehk 816 miljoni euro peale. Võlasoo tahenes vaid korraks, kuid on nüüd veelgi priskem, ning paljudel inimestel pole enam sentigi kogutud pensionivara hinge taga.
Aga mis tehtud, see tehtud. Vigu tuleb ette ning kõik talupoja mõistusest lähtuvad hüpoteesid ei osutugi alati tõeseks – iga eestlane ei ole salamisi aktiivseks investoriks loodud. Süüdlaste otsimine Eesti elu ei edenda. FinanceEstonia ei tegele tagantjärele targutamisega, vaid meie soov on olnud alati olla riigile konstruktiivseks partneriks ja nõuandjaks, kuidas Eesti finantssüsteemi, kapitaliturge ja majanduse vereringet tugevdada, et muuta Eestit erasektori laiapõhjalise kogemuse toel edukamaks.
Seetõttu olime ka selgelt vastu 2020. ja 2021. aastal otsustatud II samba riigipoolsete sissemaksete ajutisele peatamisele. Teadsime, et väga suure tõenäosusega saab see olema riigile turutingimustest oluliselt kallim laen, sest lubati hüvitada ka saamata jääv tootlus. Juhtuski see, mis juhtuma pidi: finantsturud tõusid normaalses pikaajalises tempos ning riigil tuli börsil mängimise tulemusena pensionikogujatelt laenatud raha pealt 22 miljoni euro võrra oma kukrut kergendada. Tuletame meelde, et alternatiiv olnuks tol korral nullintressiga börsilt raha laenata.
Lammutamise asemel tuleb ehitada
2018. aastal rääkisime, et olemasolevat kogumispensionisüsteemi tuleb lõhkumise asemel täiendada, kuna Eesti on vananeva rahvastikuga riik ning oluline on tulevikus vähendada riigi koormust pensionite maksmisel. Kohalike ekspertide kõrval viibutas tollal tugevalt sõrme ka Rahvusvaheline Valuutafond, kes rõhutas, et kogumispension peaks olema mõeldud pensionieaks. FinanceEstonia soovitas süsteemi lõhkumise asemel otsida võimalusi täiendava erasektori rahastuse kaasamiseks ning julgustada pensionifonde rohkem Eestisse investeerima.
2024. aastal tuli inimestele pikalt oodatud võimalus oma II samba sissemaksemäära tõstmiseks kahe protsendi pealt nelja või kuue protsendi peale ning esimesed suuremad erasektori igakuised pensionisuunalised sissemaksed tehti selle aasta jaanuaris.
Peame siin otsustajaid kogujatele antud valikuvabaduse eest kindlasti kiitma. Üle 74 000 inimese leidis võimaluse kohe esimesel aastal miinimumtasemest (2%) rohkem oma II sambasse panustada ning see number hakkab järgnevatel aastatel kindlasti veel kasvama. See võimalus tõstab inimeste vastutust pensionikogumisel ning annab neile rohkem võimalusi oma pensionivara suuruse mõjutamiseks.
Tööandjapension on jäänud kännu taha kinni
Tööandjapenisoni juurutamine on samal ajal jäänud aastateks toppama. FinanceEstonia kõrval on sellele probleemile viidanud ka teised. 2022. aasta Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi ühe olulise järeldusena jõudis tööandjapension lõpuks ka erinevate erakondade valimisprogrammidesse ja viimati valitsenud kolmikliidu koalitsioonilepingusse. Analüüsiga alustati, kuid edasi ei jõutud.
Vaja on nüüd ühte äkilisemat ja jõulisemat tõmmet, et pikalt pehkinud kännu juured adra ees lõpuks järele annaksid ning inimeste kogumispensioni põldu koos ettevõtjate panusega Lääne-Euroopa ja Põhjamaade standardite kohaselt ka Eestis tulevikus tempokamalt kündma saaks hakata. Meil pole mõtet sinilindu oodata: Eesti madal riigivõlg on järgmistel aastatel kaitsekulude hüppelise kasvu tõttu kiiresti paisumas ja riigil pole võimalusi pensionivaesust oma vahenditest oluliselt vähendada. Aitab vaid erasektori raha suurem kaasamine ning inimeste ja tööandjate ühine panustamine.
FinanceEstonia on aastate jooksul teinud oma ettepanekuid, kuidas Eestis tööandjapensioni ellu viia. Näiteks tuleks tööandjate tehtud pensionisamba sissemakseid maksustada praeguse 33% sotsiaalmaksu asemel 13%ga, st selliselt, et vabatahtlikult tehtavaid pensionimakseid ei maksustataks topelt esimese samba pensionimaksetega, kuid sellised maksed tooksid sel moel siiski lisaraha tervisekassasse.
Eesti-suunalised investeeringud on viis aastat paigal tammunud
Samuti näeme, et II samba lõhkumise üheks tagajärjeks on olnud kohalike pensionifondide tagasihoidlikum panus Eesti-suunaliste investeeringute tegemisel. Eesti on väike riik ning suuri institutsionaalseid investoreid on siia hädasti vaja. Pensionifondid saavad täita ankurinvestori rolli, aidates Eestisse tuua väliskapitali.
Eesti investeeringute tegemist võimaldavate erinevate positiivsete seadusemuudatuste tulemusena kasvasid II samba pensionifondide Eesti-suunalised rahapaigutused enne II samba lõhkumist 2016. aasta 5% (150 miljonit eurot) pealt 2019. aastaks 13% (600 miljonit eurot) peale. Kolme aastaga liikus pea pool miljardit eurot Eesti majandusse.
2020. astal jõustunud muudatus II samba vabatahtlikuks muutmisel pani uutele Eesti investeeringutele aga piduri. Kuigi II samba kogumaht on kasvanud vahepeal 4,8 miljardi pealt 6 miljardini, näitab Rahandusministeeriumi värske statistika, et Eesti investeeringute osakaal on täna 12% ehk ca 700 miljonit.
Sisuliselt on pensionifondide Eesti-suunalised investeeringud viimased viis aastat paigal tammunud. Uusi pikaajalisi ja vähelikviidseid investeeringuid koduturule ei juleta teha, kui puudub kindlus, mis kahe, kolme või viie aasta pärast saama hakkab. Fondivalitsejatele on vaja anda kindlustunnet, et Eesti kogumispensionisüsteem on pikaajaline ja püsiv ning selle maht kasvab ajas. Kui meie suurimad kohalikud investorid ei investeeri Eestisse, siis miks peaksid seda tegema välisinvestorid?
Pensionitarkus ei teki iseenesest
Tööandjapensioni jõustamisega tuleb edasi liikuda mitmel põhjusel: et vähendada riigi eelarvelist sotsiaalkulu, et leevendada pensionivaesust, arendada kapitaliturge ja meelitada Eestisse rohkem investeeringuid. Suurte muudatuste korral võiks pakkuda ka II sambast väljunud inimestele võimalust süsteemiga varem kui kümne aasta möödudes uuesti liituda – kindlasti leidub neid, kes emotsioonide ajel tehtud otsust nüüd kahetsevad.
Pensioniea sissetulek on niivõrd oluline teema, et igaühel tasub võtta hetk ja mõelda, milline see olema saab ja mida juba praegu selle heaks ära teha. Pensionitarkus ei teki iseenesest ega levi tuulega nagu võililleseemned. Pensioniteadmiste lünki on vaja täita nii noorematel kui ka vanematel, sest pension puudutab lõpuks meid kõiki.
Lõpetuseks: kogumispensioni teemal tasub lähtuda läbiproovitud talupojatarkusest. Saame õppida meist suurema kogemuse ja pikema ajalooga riikide pealt, ei tule kõiki vigu enda nahal ise läbi teha. Kui elusügisel tahad saaki, tuleb elukevadel seeme mulda panna – mida rohkem külvad, seda rohkem lõikad. Kui tood tomati koos varrega tuppa, uusi tomateid sealt enam ei kasva. Ja kui kana supiks maha lööd, siis mune rohkem ei tule. Samamoodi on pensionisäästudega: pensionieas saab kulutada täpselt nii palju, kui selleks ajaks kogutud on.
7. mail kell 16.00 toimub LHV Tallinna 1. korruse kliendikontoris raamatu “P€N$IONIMILJONÄR“ esitlus, kus on kohal ka raamatu autor Joel Kukemelk. Tule kohale, et raamatu loomisest rohkem kuulda või kaasa mõelda, mida saaks Eesti pensionisüsteemis teisiti teha.
