FinanceEstonia kogumispensioni töögrupile oli 2024. aasta töine ja koostööle orienteeritud. Töögrupi juhi Joel Kukemelki sõnul panid fondivalitsejad seljad kokku ning tegid koos avaliku sektoriga ühise pingutuse II samba sissemaksete suurendamise teavitustööks.

Eesti inimeste kogutud pensioniraha on tänavu kasvanud rekordilise kiirusega. Pensionifondide keskmist tootlust näitav EPI üldindeks on aasta algusest kerkinub enam kui 18%. Kogu II samba ajalioo seni parim aasta tõi veidi üle 13% kasvu 2005. aastal.

“2024. aastal sai pärast aastatepikkust tööd võimalikuks II samba kogumispensioni maksemäära tõstmine 2% pealt 4% või 6% peale. See on väga suur ja oluline pikaajaline muutus,” tõdes Joel Kukemelk. Esimesel aastal kasutas seda võimalust üle 74 000 inimese, kellest suurem osa tõstsid oma pensionikonto maksemäära 6% peale.

FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht on kindel, et järgnevatel aastatel kasvab pensionikogumisse senisest rohkem panustada soovivate inimeste arv veelgi. “Esimest korda on kogumispensioni süsteemi enam kui kahekümne aastases ajaloos inimestel endil võimalik otsustada, kui palju soovitakse oma pensionikogumisse panustada ning kui suurt pensioni soovitakse tulevikus saada.”

Tööandjapensioni sahtlisse lükkamine

Aasta suurimaks pettumuseks on töögrupi vaates tööandjapensioni puudutav. Ehkki kõik olulised erakonnad on nõustunud, et eelkõige on pensionikogumisse vaja rohkem kaasata erasektori raha ning lääneriikide eeskujul on ka Eestil vaja juurutada motiveeriv tööandjapension, siis sõnadele pole seni veel tegusid järgnenud. Tasub meenutada, et ka Riigikogu valimiste järgsesse valitsuse koalitsioonilepingusse läks sisse lubadus “anda võimalus tööandjapensioni loomiseks”.

Kukemelk tõdeb, et tööandjapensioni loomiseks on kogu vajalik eeltöö ja analüüs tehtud ning toimiv lahenduski olemas. “Vabatahtlik tööandja lisamotivatsioonipaketi osa, kus tööandja pensionimaksed oleksid vabastatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse 20 protsendilisest sisulisest topelt maksust. See tähendab, et 33% sotsiaalmaksu asemel tasuks tööandjad töötajate pensionimaksete pealt eelarvesse 13% tervisekindlustuse osamaksu. Tööandjal peab olema vahe, kas panustada inimese palka või penisoni, vastasel korral valib tööandja alati palga – nii on see olnud ka mujal maailmas,” selgitas Kukemelk.

Paraku on riigieelarve kärpimise ja kaitsekulutuste tõstmise vajaduse kattevarjus tööandjapensioni analüüs töögrupi juhi sõnul siiski sahtlisse lükatud. “See on kindlasti selle aasta suurim pettumus. Esiteks on Venemaa-Ukraina sõda käimas kolmandat aastat ning see ei ole valimiste järgne uus üllatav areng ning teiseks ei piira eelarve kärpimise ja kaitsekulutuste tõstmise vajadus mitte kuidagi suurte kogumispensioniga seotud positiivsete muudatuste tegemist mitme aastase etteulatuva jõustumise tähtajaga,” rõhutas Kukemelk.

Töö jätkub uuel aastal

Töögrupp jätkab uuel aastal inimeste teavitamist II pensionisamba suuremate sissemaksete võimalusest. 2026. aastal peaks Eestis kaduma maksuküür, mis jätab paljudele inimestele rohkem raha kätte ka siis, kui 2025. aastal tehakse avaldus oma II pensionisamba sissemakse määra tõstmiseks. “Kindlasti on Eestis töökaid inimesi, kes 2024. aastal ei saanud või julgenud oma pensionikogumisse kohe rohkem panustama hakata, kuid kes teisel aastal on valmis avalduse ära tegema,” ütles Kukemelk.

Samuti jätkab töögrupp dialoogi valitsusega tööandjapensioni juurutamise vajaduse ja võimalike lahenduste osas. “Meie arvates ei ole küsimus, kas Eestis peaks tööandjapensioni juurutama, vaid millal seda on võimalik teha.” Uue aasta soovina lisas Kukemelk veel mõtte: “Et Eesti majandus suudaks idapiiri taga toimunud muutustega kiiremini kohaneda ning näiline nõrkus Euroopa äärealal asumisega muudetaks hoopis tugevuseks uute majandusharude siia toomisel ja siin arendamisel.”