FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juhi Joel Kukemelki sõnul kulmineerus lõppev aasta Riigikogus vastu võetud uue kogumispensionide seadusega. See pikalt küpsenud töövõit annab inimestele suurema valikuvabaduse pensionieaks valmistumisel. Uuele aastale mõeldes saab järgmiseks fookusteemaks samuti liiga pikalt toppama jäänud tööandjapensioni juurutamine Eestis. Aastat kokku võttes tõdeb Kukemelk, et valdkonda puudutavad otsused võiks poliitilisel tasandil kiiremini liikuda ning neid tuleks julgemalt vastu võtta ja kommunikeerida.
Milline oli 2022. aasta kogumispensioni töögrupi silme läbi?
Aasta oli töögrupile igas mõttes väga töine!
Mis ja miks on töögrupi vaates 2022. aasta suurim õnnestumine?
14. detsembril toimus Riigikogus suuremate vabatahtlike teise samba sissemaksete eelnõu kolmas lugemine. See on projekt, millega isiklikult olen seotud olnud viimased kuus aastat ning mida pärast pensionifondivalitsejate FinanceEstoniaga liitumist oleme ühiselt ajanud. Kui seni on riik andnud inimestele baasvaliku 2% (panus inimese brutopalgast) +4% (riigi lisatud sotsiaalmaksu arvelt) kõrvale vaid võimaluse süsteemist täielikult väljuda, siis nüüd lisanduvad ka 4% + 4% ning 6% + 4% sissemaksed. Teine pensionisammas on on 500 000 investoriga Eesti populaarseim investeerimistoode ning täiesti uue investeerimishoova lisandumine siia on väga oluline. Seda nii inimeste endi tuleviku pensionisäästude kui ka Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kontekstis.
Teise teemana markeeriks ära riigi otsuse koroonakriisi ajal peatatud riigi teise samba maksete kompenseerimiseks täies mahus 2023. aasta jaanuaris. Teise samba makseid tuleks vaadata kui investeeringut, mitte kulu. Investeeringuid ei tohi rasketel aegadel peatada. Tavaliselt on raske aeg kõige parem ja tulusam hetk uute investeeringute tegemiseks. Kuna riik kompenseerib lisaks tegemata maksetele ka saamatajäänud tootluse, siis oli see „laen“ kalli intressiga. Loodetavasti tulevikus sarnaseid vigu välditakse.
Mis ja miks on töögrupi vaates 2022. aasta suurim pettumus?
Otsused võiks poliitilisel tasandil kiiremini liikuda ning neid tuleks julgemalt vastu võtta ja kommunikeerida. Kõik inimesed ei ole investorid ega saagi olema. Inimesed ootavad riigilt suunist, kuidas paremini pensionipõlves ära elada. Kui Eesti demograafiline olukord ei võimalda märkimisväärselt riigipoolset panust pensionite tõstmisel suurendada, tuleks seda ka välja kommunikeerida, et inimesed saaksid end pensionipõlveks paremini ette valmistada ja võimalikult varakult rohkem raha ise koguma või investeerima hakata.
Mis on üks-kaks kõige olulisemat teemat, mis saavad uuel aastal olema kindlasti töögrupi fookuses?
Suuremate vabatahtlike teise samba sissemaksete jaoks valmistumine ning avalikkuse teadlikkuse tõstmine, miks on inimestel oluline oma pensionitulevikku investeerimiseks rohkem ise panustada. Samuti tööandjapension: 12. detsembril avaldati Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs ning alles pika dokumendi viimastel kokkuvõtvatel lehekülgedel oli välja toodud kaks kõige olulisemat ettepanekut. Esimeneneist oli riigipoolse panuse suurendamine, et vähendada põletavamat vaesust kõige vaesemate pensionäride seas ning teine oli tööandjapensioni juurutamine Eestis, et vähendada pensionäride vaesust ja aidata pensionieas inimeste elu paremale järjele. Tööandjapension on Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikides tavapärane, Ida-Euroopas mitte. Küsigem endalt, kuhu me kuuluda tahame?
2023. aasta on valimiste aasta – mis on üks asi, mida riik peaks pensionisüsteemi silmas pidades kindlasti ära tegema või muutma?
Kakskümmend aastat oleme oodanud, et Eestis tehtaks tööandjapension ära. Selleks on vaja lõpetada topeltmaksustamine, et tööandja ei peaks tasuma pensionikindlustuse maksu töötaja pensionimakse pealt. See kakskümmend aastat kestnud topeltmaksustamine ongi olnud põhjuseks, miks Eestis siiani tööandjapensioni pole tekkinud. Oleks aeg see viga ära parandada.
