FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht Joel Kukemelk osales Vilniuses toimunud Pensions Europe ja Leedu Investeerimis- ja Pensionifondide Assotsiatsiooni (Lipfa) korraldatud Kesk- ja Ida-Euroopa pensionisüsteemide seniste väljakutsete ja tuleviku võimaluste teemalisel arutelul.
Konverentsil tunti huvi ka Eestis astutud sammu vastu võimaldada inimestel lõpetada teise sambasse kogumine ning võtta sinna kogunenud raha välja. “Viimase kolme aastaga on Eestis umbes kolmandik inimestest teisest sambast lahkunud. Sellega kaotas niigi alarahastatud Eesti pensionisüsteem üle kahe miljardi euro. Edasised sammud on olnud nende tagajärgede pehmendamisega seotud,” tõdes Kukemelk.
Ühe positiivse arenguna tõi ta näite uuest võimalusest suurendada teise samba sissemakseid vabatahtlikult nelja või kuue protsendini brutopalgast. Tänaseks on juba rohkem kui 10% kõigist teises sambas olevatest inimestest vastava avalduse esitanud, et oma sissemaksete määra tulevikus suurendada. “Usutavasti kasvab maksemäära esitavate inimeste arv veel oluliselt enne novembrikuu lõpu tähtaja kukkumist,” usub Kukemelk.
Teine pensionikogujate poolt üha enam ülesleitav lahendus on väljamaksefaasi liikunud klientide jaoks tulumaksuvaba fondipension, kus oodatava eluea jooksul fondist endale regulaarseid väljamakseid tehes on võimalik kogutud summat edasi kasvatada, vältida tulumaksu maksmist ning tagada varase siit ilmast lahkumise korral kogutud jäägi edasi pärandamine.
Kui vaadata statistikat, siis keskmiselt töötavad inimesed 40-45 aastat ning on pensionil 20 aastat. Kui Euroopa Liidus on keskmine pension võrreldes keskmise palgaga ca 60-65%, siis Eestis ja Leedus on see vaid umbes 40%. Meie peamiseks probleemiks pole eksperdi hinnangul tasud, tootlus või investeerimispiirangud, vaid liiga madal palgast kõrvale pandav kogumisemäär ja tööandja panuse puudumine inimese pensionivara kasvatamisel.
Leedus kaalutakse võimalust teatud tingimustel osa vahendite pensionisüsteemist väljavõtmiseks, näiteks inimese kriitilise haiguse või loodusõnnetuse tulemusel eluaseme kaotuse korral. Kukemelk seda õigeks ei pea ning kolleegidel sellist sammu tõsiselt kaaluda ei soovita: “Eesti ja Leedu on Euroopa pensioni asendusmäära tabelis punased laternad, meil pole luksust raha pensionisüsteemist välja võtta ja kogutud varasse suhtuda kui lihtsalt ühte maksuefektiivsesse vajaduspõhisesse investeerimistootesse. Kui see uks üldse avada, siis peaks lisanduma ka alternatiivsed kogumist soodustavad võimalused, et seda negatiivset efekti tasakaalustada: näiteks suuremate sissemaksete võimalus, automaatne suuremate maksetega liitmine, tööandjapensioni loomine ja selle indiviidi enda panusega sidumine” loetles ta näidetena.
Foto: Pensions Europe
