Rohelised ja jätkusuutlikud põhimõtted on muutunud aktuaalsemaks ka investeerimises, üha enam pööratavad neile tähelepanu ka pensionifondide haldajad.

Swedbanki Investeerimisfondidel kehtivad vastutustundlikud põhimõtted kõigile fondidele. Samuti suurendab SEB järk-järgult kõigi fondide investeeringuid, pidades ilmas ESG kriteeriume. Sarnastest põhimõtetest lähtub ka Luminor oma investeerimistegevuses.

Möödunud kuul tõi LHV Varahaldus turule uue pensionifondi, mis kannab sõna „roheline“ ka oma nimes. Küsisime LHV Varahalduse juht Joel Kukemelkilt, millega täpsemalt tegu ning kuidas fondil seni läinud on.

Tulite märtsis välja rohelise pensionifondiga. Mida see täpsemalt endast kujutab ja mis selle roheliseks muudab?

Uus pensionifond kannab nime LHV Pensionifond Roheline ning selle investeerimisportfell hakkab koosnema sotsiaalselt vastutustundlikest, jätkusuutlikest ja keskkonnaalastest investeeringutest.

Vähemasti pool investeeringutest tehakse börsil kaubeldavatesse fondidesse eeldusel, et need on keskkonnaalased fondid või lähtuvad jätkusuutlikkuse põhimõtetest. 

Teise poole sees saame lisaks fondidele teha üksikinvesteeringud, mis on ainult keskkonnaalased, kus vähemalt 20 protsenti ettevõtte tuludest peab tulema ühest seitsmest valdkonnast, milleks on taastuvenergia ja alternatiivenergia; energiaefektiivsus; veetaristu ja –tehnoloogia; reostuse vähendamine; prügimajandus ja ümberkäitlemine; keskkonnaalased toetustegevused; vastutustundlik toidu-, põllumajandus- ja metsatööstus. 

Miks mitte sada protsenti?

Kuskilt peame alustama. Nii meie fondiga investeeringuid tehes, kui ka ettevõtted ise oma äri korraldades. Protsendi- ja teiste investeerimispiirangute seadmisel lähtusime sellest, kuidas erinevad Skandinaavia pensionifondid ja rahvusvahelised indeksikoostajad ettevõtteid jätkusuutlike ja rohelistena näevad. Selge on see, et rohelisi investeeringuid tehes ei saa vaadata vaid ühte numbrit ja tuleb vaadata kogu ettevõtte tegevust tervikuna ning et ajas ootused rohelistele ettevõtetele vaid kasvavad, st nad peavad muutuma üha enam ja enam roheliseks, et olla rohelisele kapitalile sobivaks rahapaigutuskohaks.

Miks otsustasite sellega praegu välja tulla?

Usume, et Eestis on tänaseks piisavalt roheliselt mõtlevaid inimesi, kes tahaksid oma pensionivaraga aidata kaasa maailma jätkusuutlikumaks ja rohelisemaks muutmisele. Rohelise valiku tegemine pensionivara investeerimisel võtab inimeselt vaid paar minutit. Täna maailma seisma pannud viirust roheline pensionifond ära ei hoia, kuid näitab ehedalt, milliseks maailm pikemas plaanis võib muutuda, kui me keskkonna teemadega tõsiselt ei tegele. Ja kapitalil, mh rohekapitalil, on tugev jõud maailma muutmisel.

Kui suur trend see mujal maailmas on? 

Jätkusuutlik keskkonnaalane investeerimine on Euroopas väga tugev trend. Ainuüksi eelmisel aastal tuli taolisi fonde Euroopas juurde 360 ja nendesse liikus 120 miljardit euro uut kapitali. Praeguseks on nende fondide kogumaht 670 miljardit eurot ning sellest viiendik tuli alles eelmisel aastal. See näitab, kui kiiresti see mõtteviis ja suundumus hetkel kasvab. Arvestades kliimaneutraalsuse eesmärke, mida on riigid seadnud, siis on see trend kindlasti kasvav ja pikaajaline.

On meil mujalt maailmast eeskujusid leida?

Eeskujusid leiab üle Euroopa ja ega kaugele vaatama ei pea. Skandinaavia on kindlasti üks juhtivaid regioone. Kui vaadata näiteks Rootsi pensioniplatvormi, siis seal on fondid järjestatud nii jätkusuutlikkuse indeksi kui süsiniku jalajälje suuruse kaudu – inimestel on reaalne huvi leida endale fond, mis on roheline.

Laiemalt vaadates tekib maailma üha rohkem rohelist raha juurde. Samamoodi ettevõtteid, kes seda raha otsivad. Säärane trend motiveerib ettevõtteid ka ise muutuma rohelisemaks – mida rohkem rohelist raha, mida pakkuda ettevõtetele, seda suurem ka motivatsioon pingutada ja muutuda ise rohelisemaks.

Mainisid, et üleüldine investeerimise strateegia liigub üha rohkem jätkusuutlikumate ja rohelisemate põhimõtete poole. Miks eraldi fond, mitte olemasolevate fondide põhimõtete muutmine?

Nii nagu öeldakse, et hallis on 50 varjundit, on neid ka rohelises väga palju. See mis ühe inimese jaoks on roheline, pole seda jällegi teise jaoks. Paralleeli võib tuua näiteks taimetoitlusest – eri inimesed mõistavad seda väga erinevalt.See on paratamatu, et ka muud pensionifondid muutuvad järjest rohelisemaks, kuid alati peab olema ka klass omaette, mis näitaks suunda – seda nii ettevõtete kui investeerimisvõimaluste ja fondide tasandil. Ja me usume, et LHV Pensionifond on tõepoolest nii roheline, et see oma nime vääriks.

Tulite fondiga välja keset kriisi ja olukorras, kus pensionifondide ümber käib jätkuvalt arutelu. Kas see on kuidagi teid mõjutanud?

Alustasime märtsi keskel, sisuliselt koroonakriisi paanika tipus ja ootama ei jäänud. Investeerisime ja hetkeseisuga on tootlus 16 protsenti plussis. Kuna investeeritakse alati pikaajaliselt, siis iga langus loob paremad eeldused pikaajaliselt parimate tulemuste jaoks. Hetkel on meie rohelise fondi esimesed 140 klienti üles leidnud ja fondi maht on mai algusest üle ühe miljoni euro. Väga loodame, et aasta edenedes leiavad kõik rohelised eestimaalased selle uue fondi üles – usume, et selliseid inimesi on Eestis tuhandeid, kellele läheb korda, et tema pensionivara oleks päriselt roheliselt investeeritud.