Euroopa finantskeskkonda kujundavad praegu kolm paralleelset telge: vastupidavus (DORA), turureeglite selgus (MiCA, AMLA) ning andmevõimekus (FiDA ja tehisaru initsiatiivid), kirjutab FinanceEstonia fintech töögrupi juht Ian Kalla.
Lihtsustatult loob esimene telg raamistiku tõrkekindlate süsteemide toimimiseks, teine määratleb finantstegevuse piirid ning kolmas avab ukse innovatsioonile. Just kolmandast teljest on Eestis räägitud kahetsusväärselt vähe, sest enam kui kuu aega valitses hirm, et FiDA tõmmatakse täielikult laualt maha. Õnneks otsustas Brüssel möödunud nädalal triloogidega siiski jätkata. Olgu see Eesti fintech-sektorile äratus: kui finantsinnovatsiooni võimendavast regulatiivsest keskkonnast hakkame rääkima alles siis, kui otsused on juba tehtud, jääme rongist maha.
FiDA (Financial Data Access) on Euroopa Liidu uus avatud finantsraamistik, mille eesmärk on anda inimestele ja ettevõtetele tegelik kontroll oma finantsandmete üle ning võimaldada nende turvaline, nõusolekul põhinev jagamine üle finantssektori. See tähendab laiendust maksekontodelt (PSD2 / open banking) investeeringutele, kindlustusele, laenudele, pensionidele ja teistele valdkondadele.
FiDA ei ole siiski andmete “Rootsi laud”. Jagatakse standardiseeritud andmekogumeid ühtsete liideste ja selge reeglistikuga, mis lubab andmeid kasutada üksnes kliendi loal ja konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu järgi võib FiDA potentsiaalne kasu Euroopa majandusele ulatuda 4,6–12,4 miljardi euroni aastas (sh finantsandmete majanduse otsene mõju 0,66–2,0 miljardit eurot), samas kui ühekordsed kulud võivad küündida 2,2–2,4 miljardi ja iga-aastased kulud 147–465 miljoni euroni. Teisisõnu, tegemist on kaaluka investeeringuga õigetel eesmärkidel.
Ometi on FiDA ümber pikalt keerelnud kärpekäärid. Komisjoni kevadsuvine non-paper visandas kitsendatud skoobi, mille taustal on laiem Euroopa Liidu kursikorrektsioon: Komisjon lubab halduskoormust vähendada 25% võrra ning on toonud lauale rea algatusi, mis muudavad mitmeid akte korraga “õhemaks”. See ongi FiDA suurim risk – kui kärped tehakse terviku arvelt, võib tulemuseks olla hulk pisialgatusi ja rahvuslikke erandeid, mis loovad mosaiigi, mitte ühtset turgu. Kui bürokraatia vähendamise tuhinas lendab aknast ka ambitsioon, jääb Euroopa innovatsioonikõverast veel sammukese maha.
Turg on suures pildis jagunenud kahte leeri. Ühes on andmevaldajad, kes pelgavad liidestus- ja protsessikulu ning marginaalisurvet. Teises on fintech’id, alternatiivlaenude pakkujad ja uued vahendajad, kes ootavad selgeid standardeid ja piiriülest skaleeritavust, sest vastasel juhul võib innovatsioon takerduda.
Tõde, nagu ikka, asub kuskil vahepeal: FiDA peab looma struktuuri, mis võimaldab proportsionaalset üleminekut ja mõistlikku kompensatsiooni, samas määratledes standardsed andmekogumid ja nõudluspõhise jagamise loogika. Eesti fintechi vaatepunktist on pilt lihtne – koduturg on paratamatult väike ja ainus tõeline kasv tuleb piiriüleselt. Avatud finantsandmete ühtne raam alandab turuletuleku barjääri ja lubab teenustel toimida ühtse Euroopa turuna. Vastasel juhul kulub suurem osa meie ettevõtjate energiast 27 erineva tõlgenduse kohaldamisele.
FiDA jäi ellu ja liigub triloogides edasi, ent samal ajal ripub selle pea kohal endiselt surve skoobi ahendamiseks ja “lihtsustamiseks”. FinanceEstonia seisab avatud, innovatsioonile orienteeritud ja eksporti toetava ökosüsteemi eest fintech’idele ning toetab seetõttu terviklikku ja ambitsioonikat raamistikku. Uks rahvusvahelisele konkurentsile peab jääma lahti, aga reeglid olgu üheselt selged. Eesti fintech-sektoril on praegu veel võimalus FiDA teemal aktiivselt kaasa rääkida. Kui me ei räägi nüüd ja valjult, räägivad teised meie eest.
