Tehnoloogia ja finantssektori teemadele keskenduv platvorm GRIP (Global Relay Intelligence and Practice) on koondamas ülevaadet Balti riikide fintech-sektorist. FinanceEstonia fintech töögrupi juht Ian Kalla jagas Eestit puudutavat vaadet, mille siin ka välja toome. 

Mis eristab Eesti fintech-sektorit ülejäänud Baltikumist ning millised on Baltikumi tugevused võrreldes teiste Euroopa riikidega?

Eesti fintech-ökosüsteemi eristavad Balti regioonis eelkõige digiriigi taristu, regulatiivne usaldusväärsus ning infrastruktuuri puudutav innovatsioon.

Eesti ei ole pelgalt „digisõbralik“ riik, Eesti on struktuurselt digitaalne. X-tee andmevahetuskiht, digitaalse identiteedi süsteem, e-riigi lahenduste tervik ning ettevõtete reaalajas asutamise protsess loovad tegevuskeskkonna, kus finantsteenuseid saab algusest peale üles ehitada digitaalselt. See vähendab oluliselt võimalikke keerukusi kliendi kaasamisel, KYC-protsessides, aruandluses ning piiriüleses skaleerimises.

Viimastel aastatel on Eesti läbinud olulise regulatiivse arenguhüppe. Pärast rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (AML) nõuete karmistamist võib ökosüsteemi iseloomustada kõrgema kvaliteedi, tugevamate vastavusstandardite ning suurema institutsionaalse usaldusväärsusega. See nihe on muutnud Eesti kuvandi „kiirlitsentside“ jurisdiktsioonist tõsiseks, järelevalvepõhiseks fintech-keskuseks, mis on kooskõlas Euroopa Liidu regulatiivsete ootustega.

Tuginedes tehnoloogilistele tugevustele on Eesti muutunud järjest tugevamaks finantstaristu ja sisseehitatud finantsteenuste (embedded finance) valdkonnas, mitte ainult lõppkasutajale suunatud fintech-lahendustes. Ökosüsteemi tugisambaks on kujunemas ettevõtted, kes arendavad tuumpanganduse lahendusi, banking-as-a-service lahendusi, piiriüleseid makseid, vastavustaristut ning regtechi platvorme. See peegeldab laiemalt Eesti tugevust süvatehnoloogia ja süsteemiinseneeria valdkonnas.

Regioonina eristub Baltikum kolmel struktuursel põhjusel:

• Ekspordile suunatud mõtteviis: Balti fintech-ettevõtted on algusest peale rahvusvahelised. Väikeste koduturgude tõttu disainitakse lahendused kohe piiriüleselt skaleeritavaks.
• Kooskõla ELi regulatiivsete raamistikega: Balti riikides on võimalik kasutada ELi passporting’ut paindlikumas ja ettevõtjatega koostööd soosivamas järelevalveraamistikus kui mitmes suuremas ELi liikmesriigis.
• Infrastruktuuri alane innovatsioon: regioon on järjest tugevam maksete, BaaS-i, AML/RegTechi, digitaalse identiteedi ja krüptotaristu valdkondades, mitte ainult tarbijarakendustes.

Võrreldes suuremate Euroopa turgudega oleme:

• kiiremad kohanemises,
• tehnoloogilise innovatsiooni suhtes fookuselt tugevamad,
• mugavamad tegutsema keerukates regulatiivsetes raamides.

Kokkuvõttes on Balti riigid kujunemas Euroopa finantstaristu arenduskeskuseks.

Millised fintech-segmendid kasvavad Eesti turul kõige kiiremini ning mis seda kasvu toetab?

Maksed on jätkuvalt üks peamisi kasvuvedureid, eriti piiriüleste ja reaalaja maksulahenduste vallas. Balti riigid on ajalooliselt olnud ekspordile orienteeritud majandused ning see peegeldub otseselt ka fintech-sektoris: ettevõtted disainitakse algusest peale piiriüleseks skaleerimiseks. E-kaubanduse laienemine, platvormipõhised ärimudelid ning vajadus sujuvate ja programmeeritavate rahavoogude järele hoiavad maksete ja kaubandusega seotud innovatsiooni kõrges tempos.

Samas näeme tugevat kasvu banking-as-a-service’i ja tuumpanganduse taristu valdkonnas. Üle Euroopa on finantsasutused jõudmas murdepunkti vananenud tuumsüsteemidega, kus keerukus ja kulud kasvavad hüppeliselt. See loob nõudluse modulaarsete, API-põhiste ja kohandatavate pangandustaristute järele. Eesti tugev insenerikultuur ja kogemus skaleeritavate digisüsteemide arendamisel asetavad meie ökosüsteemi heasse positsiooni, et panustada just taristule, mitte piirduda üksnes kasutajaliidese- või lõppkasutajalahendustega.

RegTech’i ja AML-ile keskenduvad lahendused on samuti oluline kasvuala. Pärast viimaste aastate AML-nõuete karmistamist on ökosüsteem oluliselt küpsenud. Vastavust ei käsitleta enam pelgalt kohustusliku kuluna, vaid strateegilise võimekuse ja väärtusloojana. ELi-ülese regulatiivse ühtlustamise edenedes (uue AML-paketi ja AMLA loomise kaudu) investeerivad nii finantsasutused kui ka fintech-ettevõtted skaleeritavasse vastavusautomaatikasse, tehingute monitooringusse ja tunne oma klienti protsesside lahendustesse. See loob eksporditava kompetentsi turult, mis on juba läbinud nõudliku regulatiivse ümberhäälestuse.

Digitaalsete varade infrastruktuur on samuti sisenemas uude arengufaasi. Eestil oli varajane kokkupuude krüptolitsentsidega ning kuigi regulatiivne keskkond on oluliselt karmistunud, suunab MiCA rakendamine turgu spekulatiivsest katsetamisest institutsionaalse taseme digivarateenuste poole. Fookus liigub järjest enam juhtimisele, kapitalinõuetele ja operatiivsele vastupidavusele, mis haakub laiemalt Euroopa finantsturu arengusuunaga.

Lõpetuseks laieneb jätkuvalt ka sisseehitatud finantsteenuste (embedded finance) valdkond. Kui mittefinantssektori ettevõtted integreerivad makse-, laenu- ja rahakotilahendusi otse oma platvormidesse, hägustub fintech’i ja teiste sektorite vaheline piir üha enam. Balti iduettevõtluse tugev toote- ja inseneribaas toetab seda lähenemist, võimaldades fintech-võimekusi sujuvalt integreerida laiematesse digiplatvormidesse.

Kuidas iseloomustada regulatiivset keskkonda: mis toimib hästi ja mis vajab parendamist? Millised lähiaja regulatiivsed või turuarengud peaksid fintech-ettevõtete radaril olema?

Üheks regulatiivse keskkonna suurimaks tugevuseks on selle selgus ning lõimitus laiemasse Euroopa regulatiivsesse raamistikku. Eestis tegutsevad ettevõtted saavad kasu ELi-ülesest teenuste osutamise õigusest (passporting) ja regulatiivsest ühtlustamisest, samal ajal toimides suhteliselt kättesaadavas ja digitaalselt efektiivses halduskeskkonnas. Üldiselt on tööstuse osapoolte ja järelevalveasutuste vahel konstruktiivne dialoog ning menetlused on paljudes suuremates Euroopa jurisdiktsioonides kehtivatest paindlikumad.

Samas muutub ELi regulatsioon järjest mahukamaks ja nõudlikumaks ning seetõttu kasvab proportsionaalsuse põhimõtte tähtsus. Selliste raamistike nagu DORA, MiCA ja ELi AML-pakett rakendamine tõstab oluliselt nii operatiivseid kui ka vastavusnõudeid. Väiksemate fintech-ettevõtete jaoks võivad nende nõuete täitmise kulud ja keerukus osutuda märkimisväärseks. Innovatsioonivõime säilitamiseks on kriitilise tähtsusega, et regulatiivseid standardeid rakendataks riskipõhiselt ja proportsionaalselt.

Juurdepääs pangateenustele ning piiriülestele korrespondentpangandussuhetele on teine valdkond, mis vajab jätkuvat tähelepanu. Euroopa tasandi „de-risking“ surve võib tekitada fintech-ettevõtetele keerukusi ka siis, kui nad vastavad siseriiklikult kõigile nõuetele.

Tulevikku vaadates kujundavad fintech-sektorit oluliselt mitmed regulatiivsed arengud. MiCA institutsionaliseerib digivarade turgu ja loob kogu Euroopat hõlmava ühtse raamistiku, tõstes juhtimis- ja kapitalinõudeid ning samal ajal võimaldades piiriülest skaleerimist. DORA muudab operatiivse vastupidavuse ootusi, eriti finantstaristu pakkujate ja finantsasutuste tehnoloogiapartnerite jaoks, kehtestades rangemad IKT-riskijuhtimise ja intsidentide raporteerimise kohustused. Uus ELi AML-raamistik ja AMLA loomine tsentraliseerivad järelevalvet ning ühtlustavad standardeid liikmesriikide lõikes.

Paralleelselt sellele annavad PSD3 ning laiem liikumine avatud finantsandmete (open finance) ja laiendatud andmepääsuraamistike suunas märku tulevikust, kus andmete koostalitusvõimest (interoperability) kujuneb strateegiline vara. See loob uusi võimalusi, kuid eeldab ühtlasi tugevamat andmehalduse ja küberturbe võimekust.