Eesti startup-ökosüsteem näitas 2025. aastal tugevat tulude kasvu, millesse andsid olulise panuse ka fintechid. Kui veel mõni aasta tagasi oli enam kui 70% Eesti fintechidest varajases arengufaasis ning tegutsenud vähem kui viis aastat, siis tänaseks on sektor märgatavalt küpsenud. FinanceEstonia fintech töögrupi juhi Ian Kalla sõnul on sektor võtnud üha rahvusvahelisema mõõtme.
Fintech töögrupi fookuses on eeskätt sellise keskkonna kujundamine, mis toetaks Eesti fintechide rahvusvahelist kasvu ja laienemist. Sellest tulenevalt tõi 2025. aasta kaasa mitmeid strateegiliselt olulisi teemasid alates Euroopa Liidu regulatiivse raamistiku mõjudest (sh DORA, AMLA, MiCA ja FiDA), kuni fintech-delegatsioonide osalemiseni rahvusvahelistel kontaktreisidel ja eriala sündmustel.
Aasta jooksul tugevdasime sihipäraselt koostööd nii siseriiklike kui ka piiriüleste partneritega, esindades liikmete huve ministeeriumites, arendades koostööd teiste riikide fintech-ökosüsteemidega ning suurendades Eesti fintech sektori nähtavust Brüsselis.
Aasta suurim õnnestumine
Lõppeva aasta üheks olulisemaks saavutuseks pean rahvusvahelise koostöö süvendamist ning Eesti fintech-brändi järjepidevat tugevdamist. Eesti ei ole üksnes e-riigi ja iduettevõtluse lipulaev, vaid üha selgemalt ka rahvusvaheliselt tunnustatud fintech-riik. Selle visiooni edasiarendamisel on keskse tähtsusega regionaalne koostöö Balti riikide vahel.
Esimese konkreetse sammuna koostöö suurendamisel liitsime jõud Baltic Fintech Days konverentsi ühisinitsiatiivil. Aprillis Vilniuses toimunud esimene iga-aastane sündmus tõi kokku enam kui tuhat valdkonna eksperti ning pani aluse Baltikumi kui ühtse fintech-keskuse kujunemisele. 2026. aastal liigub konverents Riiga ning 2027. aasta kevadel on eesmärk tuua sündmus juba Tallinna.
Aasta suurim pettumus
Eesti fintech-ökosüsteemi küpsuse kasvuga kaasneb paratamatult ka teatud varjukülg: uute fintechide asutamise ja investeeringute mahu langustrend. Kui 2021. aasta tähistas Eesti iduettevõtetele ajaloolist tippaega, siis 2024. aastal jõuti investeeringute mõttes madalaimale tasemele ning 2025. aasta ei toonud selles osas veel märkimisväärset pööret.
Ka riiklikul tasandil on Eesti tempo mõnevõrra tagasihoidlikum võrreldes lähiriikidega. Näiteks paistab silma Läti sihipärane ja aktiivne lähenemine fintech-innovatsiooni toetamisele: olgu selleks innovatsioonikeskuse rajamine, regulatiivse liivakasti arendamine või krüptovarade valdkonda soosiva regulatiivse keskkonna kujundamine.
Töögrupi 2026. aasta fookus
Lõppeval aastal kujundasid fintech-sektori arutelusid enim kaks teemat, mille mõju hakkab suure tõenäosusega määrama sektori arengusuundi ka lähiaastatel: stabiilsusraha (sh digieuro) ning tehisintellekt.
Üks soov finantssektorile
2026. aastaks soovin, et Eesti finantssektor mitte üksnes ei säilitaks, vaid ka tugevdaks oma innovatsiooni toetavat mõtteviisi. Arvestades Eestis olemasolevaid tugevaid oskusi ja tehnoloogilisi eeldusi, on ambitsioon positsioneerida Eesti keskusena, kus sünnivad järgmise kümnendi finantsteenused, mis on ühtviisi usaldusväärsed, digitaalsed ja rahvusvahelise haardega.
