Aprilli alguses toimub Vilniuses regiooni juhtiv finantstehnoloogia konverents Baltic Fintech Days 2025, mis toob kokku valdkonna tipptegijad, investorid ja partnerid. Kolme riigi tugevuste ühendamisel asetub Baltikum fintech-sektori tugeva tõmbekeskusena maailmakaardile.
Baltikumi fintech-ökosüsteemist ning selle arengusuundadest rääkisime FinanceEstonia fintech töögrupi juhi Ian Kallaga, kelle sõnul on Baltikum üks Euroopa dünaamilisemaid ja kiiremini kasvavaid fintech-keskusi. Võrreldes näiteks Londoni, Berliini või Amsterdamiga on meie fintech-keskkonnad väiksemad, kuid just see on meie konkurentsieelis – meil on paindlik ettevõtluskeskkond, vahetu suhtlus regulaatoritega ja kõrge digitaliseerituse tase. Lisaks on meie startup-kultuur algusest peale globaalse suunitlusega.
Millised on peamised eelised, mida Baltikum fintech-ettevõtetele pakub?
Esiteks kiire ja kuluefektiivne litsentsimine. Leedu on saanud Euroopa üheks peamiseks e-raha ja makseteenuste litsentside väljastamise keskuseks. Teiseks kvalifitseeritud tööjõud. Meie tugev IT- ja inseneriharidus on loonud viljaka pinnase fintech-ettevõtete arenguks. Kolmandaks innovatsiooni toetav infrastruktuur. Eestis on e-ID ja X-Road, Leedus reguleeritud fintech-liivakast ning Lätis tugev küberjulgeoleku fookus.
Millised on suurimad väljakutsed, millega Baltikumi fintech-ettevõtted silmitsi seisavad?
Esiteks rahvusvahelise kapitali ja riskirahastuse kättesaadavus. Kuigi meie regioonis on olnud edulugusid, ei ole siin sama suurt investeerimiskapitali kui Londonis, Berliinis või Pariisis. Teiseks regulatiivne selgus ja ühtsus. Kuigi Leedu ja Eesti on fintech-sõbralikud, vajavad teatud sektorid (nt krüpto) paremat regulatiivset raamistikku. Kolmandaks skaleerimise ja väljumisstrateegiate (exit) piiratud võimalused. Suurtes fintech-keskustes on väljumisvõimalusi rohkem kui meie regioonis.
Kuidas on Balti riigid suutnud luua fintech-sõbraliku regulatiivse keskkonna? Millised on iga riigi eripärad?
Leedu on tõusnud Euroopa fintech-keskuseks e-raha ja makseteenuste litsentside vallas. Eesti on digiriik, kus e-residentsus ja X-Road pakuvad fintech-ettevõtetele unikaalseid võimalusi. Läti on alternatiivsete krediiditurgude ja küberturbe fookusega fintech-keskkond.
Millised regulatiivsed takistused vajavad veel lahendamist, et fintech-ettevõtted saaksid Baltikumis edukamalt areneda?
Esiteks on oluline pangakonto avamine fintech-ettevõtetele, eriti krüptosektoris. Teiseks rahapesu tõkestamise regulatsioonide (AML/KYC) rakendamine proportsionaalselt ja läbipaistvalt. Kolmandaks selgemad ja ühtlustatud krüptoregulatsioonid.
Mida saaksid regulaatorid ja valitsused teha, et toetada fintech-innovatsiooni?
Esiteks on oluline sandbox-keskkondade laiendamine ja mõju suurendamine. Teiseks kapitalile ligipääsu parandamine, eriti hilisemas faasis. Kolmandaks fintech-sektori ja traditsioonilise panganduse koostöö edendamine.
Milline on praegu Baltikumi fintech-ettevõtete ligipääs investeeringutele?
Varase faasi kapital on üsna kergesti kättesaadav – edulood on loonud kapitali, mis suunatakse tagasi ökosüsteemi. Samuti on saadaval mitmesuguseid ettevõtlustoetusi ning meie ärikeskkond on läbipaistev. Hilisema faasi kapitaliga on keerulisem – kuigi absoluutnumbrid on paljulubavad, koondub enamus investeeringuid suurimatele tegijatele, jättes fintech-sektori tihti kõrvale.
Millised on hetkel kõige kuumemad nimed Baltikumi fintech-maastikul?
Kuna olen Baltic Fintech Daysi auhindade žüriis, ei tahaks siin ühtegi nime esile tõsta. Kuid üldiselt võib öelda, et Balti fintech-maastiku suurimad edulood ja kiire kasv on tulnud peamiselt Eestist, kuid ka Lätist ja Leedust on esile kerkinud tugevaid tegijaid.
Miks tasub Baltic Fintech Days 2025 üritusele tulla?
Baltic Fintech Days 2025 on parim võimalus kohtuda regiooni fintech-ökosüsteemi võtmetegijatega, leida uusi äripartnereid ja saada aimu, millised on tuleviku võimalused. Rohkem kui 70 esinejat, 65 sessiooni ja 1000 minutit inspireerivat sisu – see on fintech-sektori kohtumispaik, mida ei tasu vahele jätta!
