FinanceEstonia ettepaneku kohaselt peaks riigil olema senisest selgem ja süsteemsem nägemus ning strateegia Eesti Vabariigi kui majandus- ja ettevõtluskeskkonna tutvustamiseks, eesmärgiga suurendada riigi nähtavust ja mainet maailmas. Ühtlasi mõjuks see positiivselt ka Eesti ekspordivõimekusele, kõrgema lisaväärtusega töökohtade loomisele ja riigi maksutulu kasvule.
FinanceEstonia fintech töögrupi juhi Kaido Saare sõnul võib Eesti regulatiivset keskkonda pidada küllalt ettevõttesõbralikuks. Selles osas on astutud ka positiivseid samme, näiteks investeerimisfondide seaduse ja äriseadustiku muudatuste näol, mis võimaldavad paindlikkust ettevõtete juhtimisel. Tagasihoidlikult on seni tegeletud aga Eesti kui ettevõtluskeskkonna tutvustamisel ning seda tuleks parandada.
“Eestil on rahvusvaheliselt väga hea maine tehnoloogia, selle loomise ja kasutamise osas. Eesti on Euroopas ka tuntud väga hästi oma finantse majandava riigina. Nende mõlema osas oleme tugevad nii sisuliselt kui ka kuvandi mõttes. Neid tugevusi oleks tark ära kasutada, kuna finantssektoris ja tehnoloogias on väga suur majandustegevuse maht ja kõrgelt väärtustatud töökohad,” ütles Saar.
Üheks tähelepanu vajavaks valdkonnaks on näiteks krüptovarad. Maailmas on oluliselt kasvanud krüptoemissioonide hulk, kuid siiani on tegemist siiski üldiselt reguleerimata alaga. Erinevad riigid nagu Šveits või Prantsusmaa on püüdnud muuta end atraktiivseks krüptoemissioonide korraldamise kohana, kuna sellega kaasneb teenuste sektori areng. Maailmas ei ole siiski praegu veel selget lahendust tokenite emiteerimiseks ja nendega järelturul kauplemiseks. Tasakaalukalt lähenedes võiks Eesti siin võtta juhtiva rahvusvahelise rolli.
Laiemalt võttes tuleks FinanceEstonia hinnangul senisest aktiivsemalt pöörata aga pilk Eesti finantstehnoloogia sektori edulugude tutvustamisele maailmas. “Nii võiks fintech sektorit ja selle arengu toetamist käsitleda prioriteedina riigi eelarvekavades, strateegiates ja tööplaanides. Niisamuti tuleks sektori huvide ja vajadustega arvestada õigusloomes. Kuna tänapäeva finantstehnoloogia on rahvusvaheline ja piirideülene, siis reaalsuses konkureerivad mitte ainult ettevõtted, vaid ka riigid. Riigid on huvitatud saama ärimahtu just enda majandusruumi ja sealt ka maksuruumi, mille juurde käivad kõrgelt tasustatud töökohad,” selgitas FinanceEstonia fintech töögrupi juht. Kasuks tuleks seejuures ka sektori üldise arengu toetamine ja vastavate ühiskondlike tegevuste finantseerimises osalemine näiteks läbi EAS-i suunatud programmide ning spetsialiseerunud väikeste ja keskmise suurusega finantstehnoloogia ettevõtete ekspordivõimekuse toetamine.
Täiendavalt peab finantssektori esindusorganisatsioon FinanceEstonia oluliseks e-identiteedi kontseptsiooni rakendamist koostöös teiste riiklike regulatsioonidega. “E-identiteedi edasiarendus võimaldaks fintech ettevõtetel Eestiga hõlpsamini koostööd teha ning looks võimalusi äriprotsesside lihtsustamiseks. Kõik, mis lihtsustab välismaalaste töötamist või projektide elluviimist Eestis, toetab ka IT-sektori arengut ja ekspordivõimekust,” lisas Kaido Saar.
