- 2020. aasta lõpuga oli Eestis registreeritud vähemalt 215 fintech-ettevõtet
- Ettevõtete varade maht oli 2019. aastal 1,03 miljardit eurot, tulusid ligikaudu 235 miljonit eurot
TalTechi ja FinanceEstonia värskelt valminud raportist selgub, et ehkki Eesti fintech-ettevõtete asukoha valikut on tugevalt mõjutanud asutajate side Eestiga, ollakse valmis otsuseid muutma, kui kapitali ei leita piisavalt või ei olda rahul kohaliku regulatiivse keskkonnaga.
Kokku oli 2020. aasta lõpu seisuga Eestis registreeritud vähemalt 215 finantstehnoloogia ettevõtet. Nendest 24% moodustavad digitaalsete varade vahendamisega, 20% laenamisega ning 13% maksetega tegelevad ettevõtted. Üle poole (53%) kohalikest fintechidest on 3-5 aasta vanused, rohkem kui kümme aastat tegutsenud ettevõtteid on sektoris 25 (12%). 64% küsitluses osalenud ettevõtetest tegutsevad paralleelselt nii Eestis kui välismaal, 32% ainult Eestis ning 4% vaid välismaal.
Finantstehnoloogia ettevõtete asutajad peavad ettevõtte asukoha valikul olulisimaks teguriks kõrge kvaliteedilist ja selget regulatiivset keskkonda. Uuringust selgub, et enam kui pooled küsitlusele vastanud ettevõtted on oma tegevuse jooksul kaalunud oma põhitegevuse kolimist mõnda teise riiki, osutades regulatiivsetele takistustele, klientide vähesusele või kapitali raskele kättesaadavusele.
Uurimisgruppi juhtinud TalTechi dotsent Laivi Laidroo sõnul on uuringu eesmärgiks hinnata Eesti finantstehnoloogia sektori hetkeseisu ja selle väljavaateid. “Selgus, et vaatamata ettevõtjate ees olevatele väljakutsetele, on Eesti finantstehnoloogia sektor tugev ning ettevõtjad aktiivsed kõigis olulisemates finantstehnoloogia alamvaldkondades. Kuigi välisturud on ettevõtjate jaoks Eesti väiksusest tulenevalt olulised, räägib ettevõtte asukoha valikul Eesti kasuks sageli selle asutajate seotus Eestiga,” ütles Laidroo.
Olulisimaks lahendamist vajavaks kitsaskohaks peetakse jätkuvalt regulatsioonidega seonduvat. Enim oodatakse selgitusi oma kliendi tundmise, rahapesu tõkestamise, PSD2 ning isikutuvastusega seotud aspektidele. Samas soovitakse näha, et Eesti regulatsioonid ei oleks piiravamad kui teistes Euroopa Liidu riikides.
Suurimat kasvupotentsiaali sektorile näevad finantstehnoloogia ettevõtted avatud panganduses (32% vastanutest), digitaalsetes valuutades (21%) ning RegTech sektoris (15%). Võimaluste kasutamine sõltub uuringus osalenud ettevõtete arvates peamiselt regulatiivsete pudelikaelade ületamises läbi kiire reageerimise, avatud ja selgema kommunikatsiooni.
“Hea meel on näha, et Eesti finantstehnoloogia sektor liigub selges kasvutrendis ning ka COVID-19 ei ole ettevõtete arengut pidurdanud. Pigem, nagu raportist selgub, on see andnud nii mõnelegi ettevõttele positiivse tõuke oma ärimudelit kiiremini kohandada ja uusi suundi katsetada. Samuti on hea meel näha, et Eesti finantstehnoloogia ettevõtted mõtlevad globaalselt, ligi 2/3 siinseid ettevõtteid tegutseb juba täna väljaspool koduturgu, paljud ka väljaspool Euroopat ning tulevikuplaanides nähakse selgelt globaalsemat haaret. See annab kinnitust meie finantstehnoloogia ettevõtete tugevast ekspordi potentsiaalist ning ka meie siinse ökosüsteemi atraktiivsusest, et tulevikus loodetavasti veelgi rohkem välisinvestoreid ja asutajaid siia oma ettevõtteid looma meelitada,” rääkis FinanceEstonia juhatuse liige ja finantstehnoloogia valdkonna juht Taavi Tamkivi.
Raport „FinTech Report Estonia 2021“ on kättesaadav siit (inglise keeles).
