Finantssektori katusorganisatsioon FinanceEstonia korraldab 29. märtsil Swissotelis Eesti esimese Finantsjulgeoleku Foorumi. Päeva jooksul toimuvad põnevad arutelud keskenduvad eraisikute, ettevõtete ja tervikuna riigi finantsjulgeolekule ning selle tugevdamisele.

FinanceEstonia Finantsjulgeoleku Foorum 2023 toob kokku olulised otsustajad ning finants- ja julgeolekuasjatundjad. Päeva avab ajakirjanik Urmas Vaino ning julgeolekuekspert Rainer Saksa dialoog, mis keskendub sõja tulemusel muutunud Euroopa ja Eesti julgeolekuarhitektuurile ning tulevikuvaatele, mis ootab meid ees Ukrainas toimuva taustal. 

Kolme järgneva arutelu sisu on kantud erakondadele suunatud FinanceEstonia poliitikasoovitustest ning eesmärgist aidata kaasa Eesti majanduse arengule ning seeläbi elanike jõukuse ja turvatunde suurenemisele.

I paneel / Riigi vaade: korras riigirahandus kui finantsjulgeoleku alussammas

• Kilvar Kessler, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees
• Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident
• Raivo Vare, majandusekspert
• Peeter Saks, BaltCapi juhtivpartner
• Andrus Alber, Finora Panga kaasasutaja (moderaator)

II paneel / Ettevõtja vaade: ettevõtjad ja riik – kas erinevatel planeetidel?

• Kuldar Väärsi, Milrem Robotics asutaja ja juht
• Madis Toomsalu, LHV Group juht
• Riia Sillave, HHLA TK Estonia juht ja juhatuse esimees
• Andres Sutt, Riigikogu liige, endine ettevõtlus- ja IT-minister
• Aare Tammemäe, Redgate Capital partner (moderaator)

III paneel / Kodaniku vaade: mida teha, et iga elanik oleks riigi julgeoleku tagatis?

• Kaarel Ots, Nasdaq Tallinn juht
• Jonna Pechter, Bigbank Eesti juht
• Hendrik Agur, Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor
• Joel Kukemelk, LHV Varahalduse juhatuse liige
• Reimo Hammerberg, Ignium asutaja (moderaator)

Uuelt võimuliidult ootab FinanceEstonia finantsjulgeoleku suurendamiseks ennekõike tasakaalus riigieelarvet, kapitalituru arendamist, pensionivaesuse vähendamist, positiivse krediidiregistri ja fintech strateegia loomist. Nende ootustega seonduv ning aruteludes kõlama jäänud mõtted antakse päeva lõpetuseks pureda poliitilisele raskekahurväele – toimub tuline tipp-poliitikute finantsjulgeoleku debatt!

• Jürgen Ligi (Eesti Reformierakond)
• Rain Epler (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)
• Tanel Kiik (Eesti Keskerakond)
• Marek Reinaas (Erakond Eesti 200)
• Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
• Urmas Reinsalu (ISAMAA Erakond)

FinanceEstonia Finantsjulgeoleku Foorumit toetavad Finora Group, Creditinfo, LHV, Redgate Capital, Bigbank, Nasdaq Tallinn ja PepChecker.

Foorumi korraldusest üle jääva tulu annetab FinanceEstonia Ukraina heaks.

FinanceEstonia viis poliitikasoovitust

1.     Eelarve tasakaal

Sõltumata sellest, kuidas on Eesti majandusel viimastel aastatel läinud, on riigieelarve olnud puudujäägis. Puudujäägi ja riigivõla suurendamise tulemusel kasvavate jooksevkulude katmine ei saa olla kestlik ning mõjub Eesti finantsjulgeolekule pärssivalt. Finantssektori ootus on, et riik suudaks lähtuda lihtsast põhimõttest katta jooksvaid kulusid jooksvate tuludega ning võtta laenu vaid investeerimiseks või erakorralisteks kuludeks.

2.     Kapitalituru areng

Kohaliku kapitalituru toimimine on Eesti majandusele oluline, sest sellel on otsene seos majanduskasvu ja uute töökohtade loomisega. Tagatuna tuleb hoida nii väliskapitali juurdevool kui ka kohaliku kapitali kättesaadavus ja toimimine. Riik peaks seisma selle eest, et kapitaliturg oleks võimalikult kättesaadav ka väiksematele ettevõtetele ja investoritele ning see oleks nii instrumentide kui ka investorite poolest võimalikult mitmekesine. Selleks on oluline luua kapitaliturgude strateegia.

3.     Pensionivaesuse vähendamine

Jätkusuutlik ja tugev pensionisüsteem on hästi toimiva ja endaga hakkama saava riigi julgeoleku üks nurgakividest. Seetõttu on oluline jõuda selleni, et piisava sissetuleku teenimise võimalus oleks tagatud nii töö- kui ka pensioniealistele. Pensionivaesuse vähendamise ning kapitalituru arengu seisukohalt on oluline seadustada tööandjapension. Selleks tuleb lõpetada senine topeltmaksustamine, et tööandja ei peaks tasuma pensionikindlustuse maksu töötaja pensionimakse pealt.

4.     Positiivne krediidiregister

Laenuturu läbipaistvamaks muutmiseks ja lõhkilaenamise probleemi lahendamiseks on vaja positiivse krediidiregistri loomist ning elanike rahatarkuse kasvatamist. Erasektor on seda pikalt soovinud ning pakkunud valmisolekut ka vajadusel registrit ise pidada ja arendada. Positiivse krediidiregistri kasutegur ning toimimise võti seisneb selles, et andmete edastamine registrisse ning registriandmetest lähtumine füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel peab olema kõigile Eesti finantsasutustele kohustuslik.

5.     Fintech strateegia

Eesti finantstehnoloogia ettevõtete maine on maailmas väga positiivne. See on tugev väärtus ja kasutamata potentsiaal. Seni on fintechide arengut toetanud peamiselt ettevõtted ise, tugev ettevõtluskultuur ning digitaalse infrastruktuuri olemasolu. Sektori soov on liikuda riigi eestvedamisel kiiresti edasi fintech strateegia loomisega, mis aitaks senisest enam soodustada finantsinnovatsiooni, luua Eestisse uusi kõrgepalgalisi töökohti ja täiendavat maksutulu.