Riigipea Kersti Kaljulaid nimetas ametisse uue valitsuse, kuhu kuuluvate ministrite esimeseks tööpäevaks sai 29. aprill. FinanceEstonia juhatuse liikmed töötasid läbi uue valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 ning tähendasid, et dokumendist on jäänud täielikult välja rahva finantshariduse arendamisega seonduv.
Pidades ennekõike silmas valitsusliidu soovi võimaldada II pensionisamba raha väljavõtmist, selle kandmist investeerimiskontole ning investeerimiskonto kasutamise võimaluste laiendamist on üllatav, et olulise teemana ei pöörata koalitsioonileppes sõnagi tähelepanu inimeste finantskirjaoskuse arendamisele. FinanceEstonia juhatuse esimehe Andrus Alberi sõnul on eraldi tähelepanuväärne, et II pensionisamba teema on sotsiaalse turvalisuse peatüki all eirates fakti, et sel muudatusel võib olla majandusele oluline mõju.
Finantssektori esindusorganisatsiooni juhatuse liikme Raino Paroni kinnitusel on inimestel oma rahaga millegi aruka pealehakkamiseks ja potentsiaalsete investeerimisvõimaluste adekvaatseks hindamiseks tarvis investeerimisest vähemalt baasteadmisi. „Finantskirjaoskuse parandamine on üheks Eesti majandusliku julgeoleku kindlustamise alustalaks – kui inimeste rahaga ümberkäimise tarkus kasvab, siis võetakse vähem kiirlaene, tarbitakse teadlikumalt ja eelduslikult osatakse oma rahaasju ka pensioniajaks paremini planeerida. See peaks omakorda vähendama riigi koormust tulevikus pensionite maksmisel,“ lisas Paron.
„Vananeva rahvastiku tingimustes on igal kodanikul aina suurem väljakutse oma vanaduspõlveks valmistuda. Surve riigile ei saa olema väiksem, seega peaks riik olema eriti huvitatud sellest, et inimesed ise sääste koguksid ja jõukust näiteks läbi investeerimise kasvataksid,“ rõhutab ka FinanceEstonia juhatuse liige Kaarel Ots rahatarkuse tähtsust. Seejuures on tema sõnul riigil nii võimalus kui ka kohustus pakkuda kodanikele sobivaid instrumente, kuhu oma raha paigutada.
Üheks selliseks võimaluste avardajaks oleks riigiettevõtete aktiivsem börsile viimine ja erastamine, mis on küll olulise prioriteedina koalitsioonilepingus sees, ent selgelt liialt üldsõnaliselt. „Edasiliikumist võrreldes eelmise koalitsioonilepinguga selles osas paraku ei paista. Olukorras, kus riik läheb ilmselt ka rohkem laenama, on vaja mingigi osa saada Tallinna börsil noteeritud riigivõlakirjadega,“ selgitas Ots. Kuivõrd Rahandusministeerium tellis alles hiljuti EBRD’lt Eesti kapitalituru diagnostika, mille raport on nüüdseks valmis, siis ootab finantssektor järgmise sammuna riigi initsiatiivil pikaajalise kapitalituru arendamise strateegia loomist.
Innovatsioonist rääkides torkab dokumendist silma mõte: “Toetame uute innovaatiliste lahenduste kasutusele võttu hoolitsedes selle eest, et riik ei oleks innovatsiooni pidur.“ Finantssektori esindajate sõnul võiks selle asemel riigil olla oluliselt suurem ambitsioon olla hoopis innovatsioonivedur – põimides seda erinevatesse tegevustesse.
Positiivse poole pealt torkab finantssektori esindajatele valitsusliidu aluspõhimõtetest silma lubadus pidada kinni eelarve struktuursest tasakaalust ning soov laiendada investeerimiskonto kasutamise võimalusi. „Loodetavasti avab see võimalused tarvitada investeerimiskontot ka ühisrahastuses, mis on paljude inimeste jaoks madalate sisenemislävendite tõttu mõistlik investeerimisviis,“ kommenteeris FinanceEstonia fintech töögrupi juht Kaido Saar. Raino Paroni hinnangul tasub kiitust jagada ka tööandja pensioni soodustamise ja sellega pensionisüsteemi lisaraha toomise mõtte eest. Andrus Alber lisas omalt poolt, et tervitatav on ka mõte suurendada majandusdiplomaatide ja -nõunike arvu välismaal.
FinanceEstonia juhatuse liikme Reimo Hammerbergi sõnul on hea näha suhteliselt kindlas kõneviisis eesmärki ehitada välja neljarealised teed suuremate linnade vahel ning leida selle rahastamiseks sobivad viisid. „Eelduslikult oleks sobivaks instrumendiks riigi võlakirjad, mida on tänased valitsusliikmed ka eelnevalt väljendanud. Positiivsel poolel on kindlasti soov haridust ja iseäranis kõrgharidust arendada ja suurendada sinna tehtavaid investeeringuid. Kahjuks ei ole jõudnud lepingusse varasemad seisukohad selle kohta, kuidas neid suhteliselt suuremahulisi investeeringuid kavatsetakse finantseerida. Loodetavasti kaalutakse ka siin kapitaliturgudega seotud võimalusi,“ lisas Hammerberg.
