LexisNexis Risk Solutions pettuste ja identiteedi valdkonna juht Rob Woods keskendus oma ettekandes sellele, kuidas petturid on muutunud nutikamaks, skeemid isikupärasemaks ning miks peavad ka pettusevastased lahendused kiiresti ajaga kaasas käima.
Pettuste tulemusel kaotavad inimesed ja ettevõtted igal aastal üle triljoni dollari, kuid veelgi murettekitavam on skeemide üha isikukesksem iseloom. Petturid kasutavad sihtmärgi mõjutamiseks uusi psühholoogilisi ja tehnilisi võtteid – alates võltsinvestoritest sotsiaalmeedias kuni deepfake-tehnoloogiani, mis loob reaalajas võltsvideoid. “Petuskeemid muutuvad pidevalt – need ei ole igal pool ühesugused ega mõju kõigile ühtemoodi,” rõhutas Woods, viidates ka sellele, et skeemide olemus sõltub suuresti kohalikust süsteemist ja selle haavatavusest.
Ettekandes toodi välja, et isegi näiliselt tühised detailid võivad aidata pettust ennetada. Näiteks see, kas inimene kirjutab e-posti aadressi käsitsi või kleebib selle tekstikasti, võib anda vihjeid, kas tegu on tavakasutaja või automatiseeritud tegevusega. Samuti tuleb jälgida, kas inimene on makse sooritamise ajal telefonikõnes, kuna petturid hoiavad ohvrit tihti liinil, et teda suunata ja takistada panga sekkumist.
Raha ei liigu ilma vahemeesteta
LexisNexis Risk Solutions jälgib oma võrgustikus aastas miljardeid digiseadmeid ning rõhutab, et edukas pettustevastane strateegia eeldab andmete koondamist kõikidest kanalitest – olgu selleks mobiilipank, e-pood või klienditeenindus telefonis.
Üks olulisemaid komponente on rahakullerite kontod (money mules), mida petturid kasutavad varastatud raha liigutamiseks. “Ilma nn rahakulleriteta ei toimuks ühtegi pettust,” märkis Woods. Kontode vaheliste seoste loomine aitab tuvastada suuremaid võrgustikke ja peatada pettuse juba enne, kui kahju jõuab tekkida. Ettekandes toodi näiteks olukord, kus üks 30-naelane kahtlane tehing aitas peatada 300 000 naela ulatuses seotud makseid – just tänu sellele, et suudeti tuvastada digitaalseid ühisjooni ja seadmete vahelisi seoseid.
Tehisintellekt: oht ja võimalus
Kuigi uued tehnoloogiad, eriti generatiivne tehisintellekt, on loonud uusi ohukohti, näiteks reaalajas muudetavad näopildid ja hääl, saab sama tehnoloogiat kasutada ka pettuste vastu. AI suudab tuvastada korduvaid mustreid ja seadmete vahelisi seoseid, mida inimene ei märkaks. Näiteks suudab tarkvara tuvastada, kas ostukorvis on kaup, nagu e-sigaretid, digitaalsed mängud või korduvkasutatavad SIM-kaardid – just need, mida kurjategijad sageli eelistavad.
Lisaks saab tehisintellekti kasutada kasutaja käitumise hindamiseks – näiteks millise rütmiga inimene oma seadmes liigub, millises asendis seadet tavaliselt hoiab, klaviatuuri kasutab või veebis navigeerib. Selline käitumuslik profiil on sisuliselt iga kasutaja digitaalselt unikaalne sõrmejälg, mida saab kasutada pettuste ennetamisel, aga ka klientide usaldusväärsuse hindamisel.
Üksi ei saa keegi hakkama
Woods rõhutas, et tänapäeval ei piisa ainult sisemistest reeglitest või ühest tarkvarast. Tegemist on võidurelvastumisega, kus petturid loovad uusi lähenemisi iga päev. Seetõttu on kriitilise tähtsusega sektoriülene andmevahetus ja koostöö. LexisNexis on loonud konsortsiume, kus näiteks pangad ja teised asutused saavad turvaliselt jagada infot kahtlaste kontode, seadmete ja tehingute kohta. “Kui üks organisatsioon märkab ohtu, saavad teised selle info põhjal ennetavalt tegutseda – nii jäävad petturid sammukese võrra maha,” võttis ta oma ettekande kokku.
