16. aprillil toimus Finantsinspektsiooni (FI) finantsinnovatsiooni ümarlaud, kus koos peamiste koostööpartnerite ja huvirühmade esindajatega arutati võimalusi tugevdada finantsinnovatsiooni alast koostööd. FI tutvustas oma innovatsiooni toetamiseks seatud eesmärke, millest olulisemad on innovatsioonikeskuse värskendamine, tegevusloa taotlusportaali loomine ja plaan vähendada sektori regulatiivset ja halduskoormust 2025. aasta jooksul kümne protsendi võrra.
Innovatsioonikeskus saab aastas 150–200 päringut, millest suurem osa puudutab tegevusloa valdkonda – näiteks seda, kas üldse ja millal on tegevusluba vajalik, milline õigusraamistik kohaldub jms. FI alustas umbes aasta tagasi projektiga, mille eesmärk on moderniseerida kogu finantssektori tegevusloaprotsess. Kuna projekt muudab loamenetlused läbipaistvamaks ja oluliselt digitaliseeritumaks, on see saanud turult positiivset tagasisidet. Uus tegevusloa taotlemise portaal valmib plaani järgi sügiseks.
FI soovib pakkuda ettevõtetele rohkem tuge ka uute lahenduste testimisel ja on seetõttu muutnud oma regulatiivse testkeskkonna lihtsamaks ja suunanud selle selgemalt finantsjärelevalve all olevatele isikutele. FI juhatuse liikme Siim Tammeri sõnul on innovatsiooni soodustamiseks oluline, et seadusloome ei piiraks ülemääraselt kogu finantssektorit. Koostöös sektori ettevõtjatega otsitakse viise, kuidas õiguskeskkonda lihtsustada ja ajakohastada.
Fintech sektori hetkeseis
“Eesti on küll tuntud kui digiriik ja startup-sõbralik ökosüsteem, kuid fintech-keskusena oleme pigem varjus,“ märkis FinanceEstonia fintech töögrupi juht Ian Kalla ümarlaual tehtud ettekandes. Ta tõi välja, et Eestis tegutseb juba üle 260 fintechi – kasv 23% võrreldes 2020. aastaga –, kuid rahvusvahelist nähtavust ja tugevat strateegilist raamistikku napib. Samas on sektoril oluline roll Eesti majanduses: see loob kõrge lisandväärtusega töökohti, toob riigile maksutulu ning tugevdab ka teisi majandusharusid.
„Valiku ees, kas arendada fintechist strateegiline majandusharu või jääda nišitootjaks, ei tohiks olla küsimust. Meil on potentsiaal kasvada 200 miljoni euro pealt kahe miljardi euroni,“ rõhutas Kalla sektori potentsiaali.
Viis põhimõtet, kuidas sektorit edasi viia
Kalla tõi ettekandes välja visiooni Eesti fintech-sektori arendamiseks, mis põhineb viiel sambal:
- Usalduse ja dialoogi rajamine – läbipaistvuse ja koordineeritud tegevuse aluseks on avatud suhtlus järelevalve, seadusandjate ja ettevõtete vahel.
- Toimiv “sandbox” – toimiv regulatiivne liivakast on võtmetähtsusega innovatsiooni testimiseks, kuid Eesti on siin Euroopa kontekstis olnud mahajääja.
- Selge tegevuslubade protsess – ettevõtted vajavad etteaimatavust ja proportsionaalsust, mitte üllatuslikke kontrolle või karistusi.
- Eesti tugevuste rõhutamine – väikeriigi paindlikkus, digikeskkond ja talentide kättesaadavus on olulised eelised.
- Rahvusvaheline nähtavus ja koostöö – Eesti fintech’id on loodud globaalseteks tegijateks, mistõttu vajavad nad ka tuge rahvusvahelistes kontaktides ja kapitali kaasamisel.
Kes vastutab? Kes veab?
Päeva lõpuarutelus kõlas küsimus: kas Eesti finantssektori innovatsiooni arendamiseks on vaja keskset eestvedajat? Ian Kalla vastus oli selge – on küll. Ilma vedurita kaob fookus, tekivad killustunud algatused ja jääb kasutamata Eesti loomulik potentsiaal.
„Kui me tahame finantssektori, sh fintechide toel oma majandust kasvatada, on vaja ühiseid eesmärke, selget tegevusplaani ja tugevat partnerlust riigi ja sektori vahel. Sealt saab finantsinnovatsioon alguse,“ võttis Kalla kohtumise kokku.
