FinanceEstonia liikmete initsiatiivil koostatud abimaterjali eesmärgiks on toetada ettevõtteid rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamisel. Suunistele on tagasiside andnud Finantsinspektsioon, Rahapesu andmebüroo ja Rahandusministeerium.
Kaardistustöö eesmärk on lihtsustada ning ühtlustada rahapesuga seotud riskide hindamist ja tuvastamist kogu sektoris. Rahapesu tõkestamiseks kohustuvad kõik krediidiandjad hindama, millised riskid seonduvad nende tegevusega. Kasutusele tuleb võtta sobivad meetmed tuvastatud riskide maandamiseks. “Rahapesuvastase võitluse alguspunkt on saada aru, millised asjaolud riskitaset mõjutada võivad. Panime kokku materjali, mille eesmärk on turuosaliste teadmised ja kogemused koondada. Keskendusime just krediiditurul tegutsejate riskitaset mõjutada võivatele teguritele. Usume, et juhendi olemasolu annab tõuke ka täiendavale koostööle riskide maandamiseks sobivate lahenduste leidmisel,“ selgitas materjali üks autoreid, Gerly Lõhmus IPF Digitalist.
Lähtuvalt tunnustatud praktikast jaotavad ka FinanceEstonia suunised rahapesuga seotud riskid neljaks: klientidega; riikide või tegevuspiirkondadega; toodete, teenuste või tehingutega ning suhtluskanalitega seotud riskideks. Iga kategooria all on välja toodud konkreetsed võimalikud riskitaset mõjutavad tegurid koos selgitusega. Kokku on abimaterjalis vaadeldud ligi 60 erinevat riskifaktorit, tuginedes Eestis tegutsevate krediidiandjate praktikale ja kogemustele.
Autorite sõnul on vajadus sektoriülese koostöö ja valdkonna maine parandamise järele suur. Järgmisel aastal ootab Eestit ees ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee Moneyval hindamine, mille käigus uuritakse ka ettevõtete tegevusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel.“Loodame, et need suunised on omamoodi kvaliteedimärk Eesti ettevõtete koostööle rahapesu tõkestamisel,” rääkis Monika Tomberg Sorainenist.
Sektori initsiatiivina valminud abimaterjalile on tagasiside andnud ka Finantsinspektsioon, Rahapesu andmebüroo ja Rahandusministeerium. “Juhend on näide turuosaliste ühisest pingutusest, et leida sektoris mõtestatud lahendid, jagades omavahel head praktikat. Selline lähenemine võimaldab leida hea tasakaalu rahapesu riskide juhtimisel ja klientide sujuval teenindamisel. Mõlema saavutamine on oluline,” ütles Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossi sõnul on FinanceEstonia algatus krediidiandjatele võimalike rahapesu riskide hindamiseks põhjalikud abimaterjalid välja töötada väga tänuväärne. „See on vajalik samm õiges suunas. Eesti ei tohi olla koht rahapesuks. Rahapesu tõkestamine saabki olla tõhus avaliku ja erasektori koostöös. Kui valdkonna esindusorganisatsioon ise koostöös avaliku sektoriga suunised välja töötab, suureneb kindlasti tõenäosus, et ettevõtted neid ka igapäevatöös vabatahtlikult järgivad ja nii oma riske targemalt juhivad. Keskmistel ja väiksematel ettevõtetel on just teadlikkus võimalikest rahapesu riskidest üks olulisi kitsaskohti,“ selgitas Märten Ross.
Suuniseid plaanitakse edaspidi vastavalt vajadusele täiendada ja uuendada. Lõhmuse sõnul näib turuosaliste soov koostöö vastu üha enam kasvavat. “FinanceEstonia on oma töögruppidega loonud selleks suurepärase keskkonna. Vastavalt vajadusele arutame ühiselt nii uueneva regulatsiooni kui ka turupraktikaga seonduvaid aktuaalseid küsimusi. Teadmiste ja kogemuste jagamine võimaldab tekkinud probleeme lahendada oluliselt kiiremini ja tulemuslikumalt,“ rääkis Lõhmus.
Suuniste autor on FinanceEstonia. Materjali koostajad on Monika Tomberg (Sorainen), Gerly Lõhmus (IPF Digital), Kadri Erm ja Fred Sooläte (Placet Group), Kadri Uus (Hüpoteeklaen), Janika Vilms ja Ants Soone (LHV), Sirli Nellis (Bigbank), Hetti Lump (KPMG Law) ja PwC Legal.
