Veebruaris (18.02) toimus Finantsinspektsioonis arutelu FinanceEstonia ja Pangaliidu esindajatega tarbimiskrediidi järelevalve ja poliitikaga seotud teemadel. Arutelu keskmes oli tagasiside inspektsiooni juhendmaterjalidele, käsiraamatutele ja järelevalvepraktikale, samuti sektori mõtted turu arengute ja võimalike tõrgete osas.
Kõige olulisema teemana oli laual Finantsinspektsiooni 2024. aasta oktoobris välja antud käsiraamat vastutustundliku laenamise kohta, mis on turuosaliste seas tekitanud tuliseid arutelusid. Juhendmaterjali koostamise protsessi raames andsid turuosalised käsiraamatu osas ulatuslikku tagasisidet ning viitasid tõusetunud murekohtadele. Paraku on praktika näidanud, et turuosaliste väljendatud murekohad on paljuski tänaseks ka realiseerunud.
Saadud tagasiside ja arutelude tulemusel tõdes Finantsinspektsioon, et oleks mõistlik käsiraamat uuesti avada, viia sisse esmased kriitilised muudatused ning seejärel kaasata arvamuste esitamiseks ja tagasiside andmiseks taas ka turuosalised. Samuti jäi kohtumisel tugevalt kõlama vajadus sõnastada turuüleselt ära strateegiline vaade: millist krediiditurgu me soovime? Seejärel on võimalik paika panna juhised, kuidas soovitud eesmärgini jõuda ja kes peaks turgu suunama.
Regulatiivsete ootuste, kohtupraktika ja õigusloome koosmõju on loonud ebaselge ja etteaimamatu raamistiku
FinanceEstonia on seisukohal, et ehkki tarbijakaitse tugevdamise eesmärk on oluline, siis on vastutustundliku laenamise osas regulatiivsete ootuste, kohtupraktika ja õigusloome paralleelne areng loonud olukorra, kus raamistik ei ole enam piisavalt selge, ühtlane ega turuosalistele etteaimatav.
“Probleem ei seisne üksikutes kohtulahendites ega järelevalvelistes seisukohtades eraldiseisvalt, vaid nende koosmõjus. Vastutustundliku laenamise nõuete sisu on kujunenud ajas muutuvate tõlgenduste kaudu, mille kohaldumise ajaraam ja ulatus ei ole üheselt määratletud. Selline ebaselgus ei toeta valdkonna jätkusuutlikku arengut ning võib muuhulgas pärssida innovatsiooni ja täiendavate lahenduste kasutuselevõttu,” kirjeldab FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht Martin Länts.
Tema sõnul on praktikas krediidivõimelisuse hindamine nihkunud otsuse tegemise hetkel teadaoleva teabe põhjal tehtavalt riskihinnangult üha enam tagantjärele antava tulemuspõhise kontrolli suunas. “Samal ajal ei ole turuosalistele üheselt selge ja arusaadav regulatiivsete ootuste õiguslik staatus ega see, millises ulatuses ja millise ajaperioodi suhtes neid kohaldatakse,” lisab Länts.
See on tekitanud küsimusi riskipõhise ja proportsionaalse lähenemise tegeliku rakendatavuse, andmete kogumise piiride, automatiseeritud krediidiotsuste käsitlemise ning krediidiandja ja krediidisaajast tarbija vastutuse tasakaalu kohta. Lisaks on ilmnenud erisusi Eesti kohtupraktika kujunemisel võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, mis omakorda mõjutab õigusselgust ja konkurentsikeskkonda. “Nende arengute koosmõju ulatub üksikvaidlustest kaugemale ning puudutab krediidi kättesaadavust, turu toimimise stabiilsust ja järelevalve all tegutsevate krediidiandjate tegevusraamistiku mõistetavust tervikuna,” kinnitab FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht.
