Novembri lõpus toimus FinanceEstonia ja Rahandusministeeriumi kohtumine, mille eesmärk oli anda ministeeriumile ülevaade Eesti finantssektori konkurentsivõime parandamise ettepanekutest. Fookuses olid kapitalituru arendamise, rahapesu tõkestamise parendamise, fintech strateegia koostamise ja elluviimise ning vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamisega seonduv. 

Kapitaliturgude paremaks toimimiseks ja kogu ökosüsteemi parandamiseks on FinanceEstonia seisukohalt vajalik nii nõudluse ehk investorite kapitali kui ka pakkumise ehk finantsinstrumentide valiku parandamine.

Nõudluse osas tuleks soodustada pensionifondide aktiivsemat osalemist ettevõtete finantseerimisel läbi kapitaliturgude. Samuti tuleks luua inimestele ja ettevõtetele täiendavaid võimalusi pensioni II ja III sambasse investeerimisel, mille läbi kasvaks pensionifondide varade maht. Oluline on parandada inimeste finantsteadlikkust.

Pakkumise osas tuleks FinanceEstonia vaates tekitada soodne keskkond uute finantsinstrumentide turuletoomiseks ettevõtete poolt. Selleks tuleks loobuda mitmetest ajale jalgu jäänud regulatiivsetest piirangutest. „Näeme, et ministrid, sh peaminister ning riigiettevõtete nõukogud saaksid olla eestkõnelejaks teemadel, mis puudutavad kohaliku kapitalituru kasutamist uute projektide finantseerimisel Eesti ettevõtjate seas. Riik saab näidata eeskuju läbi selle, et ka riigiettevõtted ja riigikassa kaasaksid kapitali aina enam läbi kohaliku kapitalituru,“ ütles FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.

Rahapesu tõkestamise parendamine

Rahapesu tõkestamise parendamine võiks FinanceEstonia nägemuses toimuda läbi kohustatud isikute andmevahetuse reeglite lihtsustamise. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses loetletud kohustatud isikute seas on lisaks krediidiasutustele ka väikeseid ettevõtteid, kel pole lihtne toime tulla seaduses sätestatud hoolsusmeetmete täitmisega kaasneva suure halduskoormusega. 

„Kohati on FinanceEstonia hinnangul erasektorile seatud halduskoormus ebamõistlik ning ühiskondlikke ressursse raiskav, sest iga eraldiseisev kohustatud isik kogub, haldab ja hoiab ajakohasena eraldi andmekogusid hoolsusmeetmete täitmiseks. Vajalik oleks luua selgus ja ühtne tõlgendus seadustes sätestatud andmevahetuse võimaluste osas turuosaliste ja riigi vahel. See oleks vajalik nii rahapesu tõkestamiseks vajalike hoolsusmeetmete paremaks täitmiseks kui ka ebamõistlikult suure halduskoormuse vähendamiseks,“ täpsustas Saar.

Lahendusena tuleks vaadata juba turul olemasolevate tehnoloogiate poole, mis võimaldavad vastastikust info vahetamist seaduses sätestatud eesmärkidel. Samuti on info vahetamiseks olemas vajadus ja ettevõtete soov seda teha.

Fintech strateegia koostamine ja elluviimine

Eesti finantssektori arenguks on oluline, et riik koostab koostöös sektoriga fintech strateegia ning viib seda aktiivselt ellu. Fintech sektoris on kõrge lisandväärtusega töökohad ning riik peaks soodustama selliste töökohtade loomist Eestis.

„Fintech sektori seisukohalt on oluline ka infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise liiga rangete piirangute leevendamine. Hetkel kehtiv seadus piirab siinsete ettevõtete võimalusi teenindada Eestist väljaspool asuvaid kliente, sest isikusamasuse tuvastamiseks on nõutud kliendi füüsiline kohalolek,“ selgitas FinanceEstonia juhatuse esimees.

Lahendus peitub kaasaegsetes digitaalsetes ja kõrge usaldusväärsusega isikutuvastuse vahendite kasutamises. „Sisuliselt tuleks klientide kaugtuvastus võrdsustada kohapeal näost näkku tehtava isikusamasuse tuvastamisega. Ilma, et see paneks ettevõtteid automaatselt kõrgemasse riskikategooriasse, eriti kuna täna olemasolevad isikutuvastamise tehnoloogiad on sageli kõrgema turvalisusega kui füüsilise kohtumise teel kasutatavad vahendid,“ lisas Kaido Saar.

Vastutustundliku laenamise põhimõtted

Riik on kehtestanud krediidiasutustele ja krediidiandjatele kohustuse rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtteid, sh hinnata laenutaotlejate maksevõimet ja kontrollida seda sõltumatutest allikatest. Laenuandjad soovivad ka ise järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuid selleks vajalikule infole ligipääs on tänaste regulatsioonidega raskendatud.

Lahenduseks oleks siin positiivse krediiditeabe vahendamise seadus. „Tarbijate laenukohustuste hindamiseks tuleb analüüsida isikute võetud kohustusi teiste laenuandjate ees. Riik ei ole seni suutnud leida lahendust, kuidas tagada kõigile Finantsinspektsiooni tegevusluba omavatele isikutele võrdne juurdepääs vastavale teabele. Erinevaid lahendusi on kaardistatud, ent nüüd tuleks üks neist välja valida ning võimalikult kiirelt ellu viia, et vähendada ülelaenamisest tulenevaid probleeme nii finantssektorile, kohtutele, riigile ja eelkõige tarbijatele endile,“ on FinanceEstonia juhatuse esimees kindel.

Töisel kohtumisel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ja rahandusministeeriumi teiste esindajatega osalesid FinanceEstonia poolt Aare Tammemäe, Andrus Alber, Anu Müürsepp, Joel Kukemelk ja Kaido Saar. Ühtlasi lepiti kokku, et ühiste kohtumistega jätkatakse ka edaspidi.