Juuli alguses toimus FinanceEstonia kohtumine Euroopa Komisjoni finantsteenuste poliitikaid arendava ja teostava DG FISMA-ga. FinanceEstoniat esindanud Kaido Saar, Andrus Alber ja Anu Müürsepp andsid ülevaate Eesti finantssektorist ning Taavi Tamkivi (Salv) ning Heili Veskimeister (Lightyear) andsid turuosalistena ülevaate valdkonna üle-euroopalistest probleemidest.

Kohtumine toimus Euroopa tasandil digirahanduse- ja finantskogukonda esindava European Digital Finance Association (EDFA) vahendusel ning tegemist oli uue üritustesarja esimese kohtmisega. “Eestil oli suurepärane võimalus olla esimene riik, kes kohtumisel osales ning oma finantssektorit kõrgetasemelise auditooriumi ees tutvustas. DG FISMA tundis erilist huvi regulatsioonidega seonduvate kitsaskohtade vastu,” ütles FinanceEstonia tegevjuht Anu Müürsepp.

FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul tegutseb Eestis enam kui 260 aktiivset fintechi. “Kunagise Skype’i eduloo tuules on loodud juba kümme ükssarvikut, millest pooled kuuluvad fintech või regtech valdkonda,” kinnitas Saar kohtumisel.

Taavi Tamkivi juhtis ettekandes tähelepanu ja tunnustust Euroopa Liidu uuele rahapesusaduste ja direktiivi paketile (AMLR), mis muu hulgas on eeskuju võtnud Eesti seadusandlusest ja finantsasutuste praktikast. See puudutab turuosaliste vahelist finantskuritegevuse alast teabe liigutamist, tuntud ka Bridge nime all. “See annab lootust, et ka ülejäänud Euroopa Liit jõuab rahapesu ja pettuste vahelise võitluse valdkonnas Eestile järele ja seega muutub kogu meie regioon turvalisemaks,” ütles Tamkivi.

Samuti julgustas Tamkivi keskenduma Eesti aga ka Ühendkuningriigi õppetundidele ja ebaõnnestumistele seoses väga kiiresti levivatele petuskeemidele. “Näiteks sotsiaalmeediat kasutades meelitatakse inimestelt raha välja. Välkmakseid kasutades liigutatakse summad kiiresti välja nii koduriigist kui ka reguleeritud finantsasutuste kontrolli alt. On väga tõenäoline, et selliste pettuste maht kogu Euroopas kasvab lähiajal kiiresti,” lisas ta.

Heili Veskimeister rõhutas ettekandes vajadust edendada eurooplaste investeerimisaktiivsust maksumeetmete kaudu, mis suunaksid neid rohkem investeerima ning vajadust kinnitada jaeklientide positiivset arusaama riikide pühendumisest investorite huvide kaitsmisele. “Arvestades Euroopa riikide pensionisüsteemidele kasvavat koormust, ei ole Euroopa elanikkonna tänane vähene investeerimisaktiivsus jätkusuutlik,” ütles Veskimeister.

ESMA on oma soovitustes (Building more effective and attractive capital markets in the EU) juhtinud tema sõnul tähelepanu asjaolule, et Euroopa elanikud sõltuvad liigselt pankadest ja hoiavad säästusid peamiselt hoiustes või arvelduskontodel. “Samas on Euroopa majapidamiste säästud just peamine majanduse rahastamisallikas ja neid tuleks sellisena ka rakendada. Selleks tuleb julgustada inimesi jätkusuutlikult ja pikaajaliselt investeerima ning üheks soodustavaks meetmeks on võimalikud suunatud maksusoodustused. On rõõm tõdeda, et Eestis eksisteerib juba aastaid investeerimiskonto lahendus ning loodetavasti saavad ka Eesti investeerimisühingud juba lähitulevikus selle kasutamist oma klientidele võimaldada. Paraku ei eksisteeri sarnaseid meetmeid enamikus Euroopa riikides,” lisas ta.

Investorite kindlustunne sõltub oluliselt ka riiklikult garanteeritud tagatismäärast. Euroopa Komisjon juhtis juba 2010. aastal tähelepanu asjaolule, et 20 000 euro suurusest investorkaitse määrast ei piisa, vaid see peaks olema vähemalt 50 000 eurot. Sellele vaatamata on Lightyeari juhatuse liikme sõnul enamikus Euroopa riikides pangakontodel hoiustatava raha kaitsemäär 100 000 eurot, ent investeeringute kaitsemäär vaid 20 000 eurot. “Vahetegu annab tahtmatult inimestele alateadliku signaali, et nad ei peaks oma sääste investeerima. Kõrgem (deposiitidega võrdustatud) investeeringute kaitsemäär looks aga investoritele turvalisema keskkonna, soodustades usaldust ja aktiivset kaasatust finantsturgudel.”