FinanceEstonia rõhutab tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõule antud tagasisides, et toetab igati eesmärki suurendada tsiviilkohtumenetluse efektiivsust ja tagada tarbijate kaitset. Samas leiab, et mitmed kavandatavad muudatused neid eesmärke paraku ei toeta ega ole kooskõlas õiguskindluse, menetlusökonoomia ja proportsionaalsuse põhimõtetega.
Eelnõu seletuskiri toob peamise motiivina esile kohtute töökoormuse vähendamise ning kohtumenetluse tõhustamise ja kiirendamise vajaduse, sest tsiviilasjade arv ja menetlusajad on kasvanud, koormates kohtunikke üle. Seega on seadusandja taotlus optimeerida menetlusi viisil, mis hoiaks ära kohtute ülekoormust ja pikalevenivaid vaidlusi. Tarbijakrediidinõuete osas rõhutatakse ka tarbijakaitse tugevdamist.
Eelnõuga kavandatu tegelik mõju osutub FinanceEstonia hinnangul aga nimetatud eesmärkidele hoopis vastupidiseks. Kohtute töökoormuse vähendamise asemel toob muudatus eelduslikult kaasa hoopis töökoormuse kasvu.
“Põhjus on praktiline: kui krediidiandjad ei saa enam maksekäsu kiirmenetluses lepingust tulenevaid intresse ja viiviseid nõuda, puudub neil motivatsioon üldse kiirmenetluse teed kasutada. Eelnõu seletuskiri eeldab küll, et edaspidi esitataks maksekäsu avaldusi “kaalutletumalt ja kvaliteetsemalt”, kuid tegelikkuses viib piirang kõigi eelduste kohaselt selleni, et krediidiandjad pöörduvad pigem hagimenetluse poole, kus saab kogu nõude täies mahus läbi vaielda. Hagimenetlus on aga oluliselt ajakulukam ja töömahukam nii kohtule kui ka menetluse pooltele, sh tarbijale,” ütles FinanceEstonia juhatuse liige Katri Tomson.
Seega pole ka tarbijate endi seisukohast FinanceEstonia hinnangul kavandatud muudatuste mõju üheselt positiivne. “Kui kiirmenetlusest kaob senine eelis – kiire lahend väiksemate kuludega –, siis ei ole võlausaldajal seda põhjust tarbijakrediidi vaidlustes kasutada,” lisas Tomson. Tarbijakaitse tugevdamine eeldaks, et tarbija saab oma vaidluse lahendatud õiglasemalt, samas kiiremini ja väiksemate kuludega. Tomsoni sõnul kavandatud muudatus vastupidiselt aga pikendab tarbijakrediidi vaidluste lahendamist – kui vaidlus läheb hagimenetlusse, võib lõpliku lahendini kuluda aastaid, võrreldes maksekäsu kiirmenetluse mõne kuuga. Ka läheb see tarbijale oluliselt kallimaks, kui vaidluse tulemusena selgub, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue tarbija vastu oli igati põhjendatud.
Lisaks näeb FinanceEstonia ohtu selles, et kui kohtumenetluses saab nõuda vaid seadusjärgset madalamat viivisemäära, võib see motiveerida võlgnikke maksmist edasi lükkama, soodustada kohustuste rikkumist ja kahjustada üldist maksekultuuri, vähendades laenulepingute siduvust. Kokkuvõttes võivad kavandatud muudatused seega mõjuda vastutustundlikule laenamisele teatud mõttes hoopis negatiivselt.
FinanceEstonia toob eelnõule esitatud tagasisides välja, et enne nii radikaalse muudatuse vastuvõtmist tuleks põhjalikult hinnata selle mõju kohtusüsteemile tervikuna ning kaaluda, kas on olemas alternatiivseid lahendusi, mis saavutaksid sama eesmärgi väiksemate negatiivsete kõrvalmõjudega. Samuti tuleb läbi analüüsida muudatuste tegelikud mõjud tarbijatele, aga ka võlausaldajatele.
FinanceEstonia palub Justiits- ja Digiministeeriumil peatada eelnõu menetlemine ja kutsuda kokku kõikide asjaosaliste ümarlaud, et kaardistada tegelikud probleemid ja leida lahendused, mis ühelt poolt on abiks tarbijatele, kuid teiselt poole ei kahjusta põhiseaduslikku õiguskorda, ei suurenda kohtute töökoormust ega sea tarbijakrediidi võlausaldajat ebaõiglasse olukorda.
