FinanceEstonia esindajad tervitavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovi luua Eesti majanduspoliitika pikaajaline plaan. Eesmärk on küll ambitsioonikas, kuid vähemaga poleks põhjust ka leppida – suured sihid sunnivad loovalt mõtlema ja uusi lahendusi leidma.
FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul esitati ministeeriumi esialgsele plaanile liikmete tagasiside koos ettepanekuga lisada dokumenti ka fintech strateegia ja kapitaliturgude strateegia loomine ning rakendamine, mis on mõlemad suure mõjuga Eesti majandusele ning mille ettevalmistamine on juba mõnda aega vaikselt käinud.
“Soovitame dokumendi koostajatel kuulata kriitikuid, aga kindlasti mitte latti alla lasta ja eesmärke madalamaks tuua, vaid keskenduda rohkem sellele, kuidas ja milliste tegevustega soovitud tulemused päriselt ära tuua. FinanceEstonia on läbi fintech- ja kapitaliturgude strateegia välja pakkunud, kuidas finantssektor saab kõrgema lisandväärtuse loomist ja selle finantseerimist toetada,” ütles Saar.
Tulevikku vaatavalt on oluline küsimus ka see, kuidas tagada, et dokumendist tegelikult lähtutakse. “Paljud esitatud põhimõtted on riik pannud kirja ka varem, aga kogemus näitab, et tegelikke regulatsioone välja töötades neid paraku sageli ei järgita,“ kommenteeris FinanceEstonia juhatuse liige Andrus Alber. “On aga väga sümpaatne, et igale ettepanekule on pandud juurde kriteeriumid, mille alusel saab tulevikus hinnata, kas oleme seatud eesmärgid täitnud või mitte.”
FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul jääb praeguses etapis ebaselgeks ka üks fundamentaalne põhimõte – millise majandusmudeli suunas on Eestil plaan liikuda. “Kas tugeva avaliku sektoriga Skandinaavia taoline mudel, mis eeldab kõrgemat üldist maksukoormust või rohkem turupõhine majandusmudel, kus on suurem indiviidi ja ettevõtte vastutus ning riik loob pigem keskkonna ja annab vajadusel ka garantiisid,“ küsib Länts.
Dokumendis viidatakse õigusruumi lihtsust ja selgust toetavatele tegevustele, sh väiksemale halduskoormusele ning ettevõtjatega arvestavale õigusloomele. See suund on Läntsi sõnul õige, ent oluline on arvestada, et mitmed plaanis välja käidud meetmed eeldavad pigem täiendavat aruandlust ja ilmselt ka täiendavaid ametikohti avalikus sektoris. “Kõikvõimalike erandite tegemine suurendab reeglina halduskoormust. Kuskil ei ole mainitud, et regulatsioone võiks vähendada, mistõttu on oluline leida tasakaal – vastasel juhul on ettevõtjasõbralik riik vaid tühi loosung,” lisas ta.
Mitmed plaanis esitatud teemad eeldavad ka päris suurt riigi poolset rahastust ning arvestades tänast eelarve seisu ja üldist maksukoormust, tekib küsimus, kes ja kuidas kogu selle ambitsiooni eest maksab.
FinanceEstonia juhatuse liige Mari Avarmaa sõnul väljendab plaan selgelt, et konkurentsivõime aluseks on teadmistepõhisus ja kvalifitseeritud tööjõud. “Kui seni on Eestis lepitud kokku investeerida teadus- ja arendustegevusse kolm protsenti SKP-st, siis oluline on sihipäraselt selles suunas liikuda,“ kinnitas ta.
Teema, mis vajaks tema sõnul programmis veelgi suuremat tähelepanu, on aga hariduse jätkusuutlikkus. “Et tagada ekspordivõime ja kõrge lisandväärtuse osakaal, on vaja järjepidevalt tegeleda haridussektori atraktiivsusega tööandjana ning väärtustada doktoriõpet. Lisaks soovitan ühe lahendusena plaani selgemalt sisse kirjutada pingutused meie mujal elavate talentide Eestisse tagasi meelitamiseks,” lisas Avarmaa.
“Üks lahenduste pakett, mis oli tegevusplaanist puudu ja millest on varem räägitud (sh on seda Eesti konkurentsivõime probleemina maininud IMF ja Euroopa Komisjon) on võlausaldajate nõrk kaitse ning väga pikad kohtumenetlused, mille tulemusena saavad võlausaldajad tagasi kordades vähem raha kui teistes riikides,” viitas Andrus Alber olulisele valdkonnale, millele pole dokumendis tähelepanu pööratud. “See on ka üheks põhjuseks raportis toodud kommentaarile, et Eestis annavad pangad väga vähe tagamata laene. Küllap sellepärast annavadki, et võlausaldaja kaitse on nõrk. Ja see on valdkond, millega erasektor ise ei saa tegeleda.”
Majandusplaani õnnestumiseks on muuhulgas oluline, et sellele ehitatakse reaalsed tegevused ja vastutajad, nii nagu tutvustuses välja öeldud. Samuti on tähtis, et plaanist lähtutakse tulevikus valitsuste üleselt.
