FinanceEstonia esitas märtsis Justiits- ja Digiministeeriumile tagasiside võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõule, millega võetakse üle uus tarbijakrediidi direktiiv (CCD II). Organisatsiooni hinnangul on eelnõu eesmärk tarbijakaitset tugevdada mõistetav, kuid mitmes olulises küsimuses vajab eelnõu täpsustamist, et tagada õigusselgus, proportsionaalne rakendamine ja turuosalistele realistlik ettevalmistusaeg.
FinanceEstonia leiab, et praegu kavandatud ajakava jätab turuosalistele ulatuslike protsessi-, süsteemi- ja dokumentatsioonimuudatuste elluviimiseks liiga vähe aega. Kuigi CCD II näeb ette, et liikmesriigid peavad nõuded vastu võtma hiljemalt 20. novembriks 2025 ja kohaldama neid alates 20. novembrist 2026, jätab Eesti menetlusgraafik turuosalistele oluliselt lühema ettevalmistusperioodi.
Liiga lühike ettevalmistusaeg võib kahjustada turuosaliste õiguskindlust ning viia olukorrani, kus uusi nõudeid rakendatakse kiirustades ja ebaühtlaselt, mis omakorda mõjutab nende rakendamise kvaliteeti. Sellest tulenevalt tegi FinanceEstonia ettepaneku tagada turuosalistele vähemalt 12-kuuline ettevalmistusperiood pärast seaduse vastuvõtmist, arvestades muudatuste ulatust ja nende rakendamiseks vajalikke IT-arendusi, protsessimuudatusi ning töötajate koolitamist.
Ühe keskse probleemkohana toob FinanceEstonia välja krediidivõimelisuse hindamise regulatsiooni. Eelnõu sõnastus võib praktikas muuta krediidiandjate kontrollikohustuse ebamääraseks ning piirata riskipõhise ja proportsionaalse lähenemise rakendamist. See võib omakorda viia olukorrani, kus erineva riskiprofiiliga krediiditoodetele kohaldatakse sisuliselt ühesugust kontrollistandardit, mis ei ole kooskõlas direktiivi loogikaga.
FinanceEstonia hoiatab, et ebaselge regulatsioon võib viia blanketse kontrollikohustuse tekkimiseni, kus kõiki tarbija esitatud andmeid tuleb täiendavalt kontrollida. See tähendaks praktikas olulist nihet riskipõhiselt hindamiselt universaalse kontrolli suunas. Selline lähenemine muudaks väiksemate ja madalama riskiga krediiditoodete menetluse ebaproportsionaalselt koormavaks ning piiraks automatiseeritud ja andmepõhiste lahenduste kasutamist.
Täiendava probleemina toob FinanceEstonia esile pangakonto väljavõtte keskse rolli kujunemise krediidivõimelisuse hindamisel. Ühe konkreetse dokumendi esiletõstmine on praktikas muutunud turu standardiks, mis suurendab liigset andmekogumise riski ning piirab alternatiivsete ja vähem invasiivsete lahenduste kasutamist. Selline lähenemine ei ole kooskõlas ka isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) andmete minimaalsuse printsiibiga. Samal ajal vajab täiendavat selgust erinevate andmeallikate, sh registrite roll ja kättesaadavus, et vältida olukorda, kus krediidiandjad peavad tuginema piiratud või ebaühtlase kvaliteediga andmetele.
Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et mitmed eelnõu sätted, sealhulgas diskrimineerimiskeeld, automatiseeritud krediidiotsuste tegemine ning lepingueelse teabe ja reklaaminõuete kohaldamine digikanalites, vajavad täiendavat selgitamist. Eelkõige on oluline tagada, et regulatsioon ei piiraks põhjendamatult riskipõhiseid otsustusmudeleid ega takistaks kasutajasõbraliku ja erineva detailsusastmega teabe esitamist.
FinanceEstonia rõhutab, et direktiivi eesmärk ei ole piirata innovatsiooni ega digitaliseeritud krediidiprotsesse, vaid tagada tarbijakaitse proportsionaalsel ja tehnoloogiliselt neutraalsel viisil. Ebapiisavalt selge või ülemäära jäik regulatsioon võib seevastu viia ülereguleerimiseni ning vähendada krediidi kättesaadavust.
