Veebruaris Riigikantselei tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitas, et majanduslikke toimetulekuraskusi tunneb 24% eestimaalastest ning majanduslikku ebakindlust tuleviku suhtes 42% elanikest. Eesti finantssektori katusorganisatsioon FinanceEstonia soovitab uuel valitsusel inimeste turvatunde ning seeläbi kogu riigi julgeoleku suurendamiseks astuda konkreetseid samme.
“Vaesus mõjub negatiivselt stabiilse ühiskonna elukorraldusele – seetõttu tuleb tagada piisava sissetuleku teenimise võimalus nii töö- kui ka pensioniealistele,” ütleb FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht Joel Kukemelk. Riik koostas hiljuti Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi, mis tõi taaskord välja, et meie pensioni madal netoasendusmäär (alla 40%) on Euroopa Liidus viimaste seas. Meil on juba täna üks vanaduspensionär kahe maksumaksja kohta ning pensionäride osakaal kasvab.
Olukorra muutmiseks peab finantssektor oluliseks inimeste pikaajalise säästmise ja investeerimise soodustamist ning kogumispensioni süsteemi lisaraha kaasamist, muuhulgas tööandjapensioni kehtestamist vaesusriski vähendamiseks. “Tulevased pensionärid väärivad, et nende elukaare lõpuaastaid ei varjutaks vaesuse loor. Vaja on vabatahtlike täiendavate sissemaksete propageerimist teise ja kolmandasse pensionisambasse ning topeltmaksustamise lõpetamist, et tööandja ei peaks tasuma pensionikindlustuse maksu töötajatele tehtud pensionifondi sissemaksete pealt,” selgitab Kukemelk.
Inimeste toimetulekuga on lähedalt seotud ka vajadus vähendada võlgnike arvu ning muuta senisest läbipaistvamaks kogu laenuturg. Selleks on FinanceEstonia juhatuse liikme Andrus Alberi sõnul kriitilise tähtsusega positiivse krediidiregistri loomine. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks tuleks parandada Finantsinspektsiooni tegevusloaga krediidiasutuste ja krediidiandjate juurdepääsu riiklikele andmekogudele.
“Positiivse krediidiregistri kasutegur ning toimimise võti seisneb selles, et andmete edastamine registrisse ning registriandmetest lähtumine füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel peab olema Eesti finantsasutustele kohustuslik. Erasektor, aga ka laenunõustajad on sellist registrit pikalt soovinud ning erasektor on pakkunud valmisolekut ka vajadusel seda ise pidada ja arendada,” ütleb Alber.
Ühes nimetatud muudatustega peab FinanceEstonia tervikuna oluliseks rahaasjadest teadlikuma ja endaga hakkama saava kodaniku kasvatamist läbi inimese elukaare.
Edasiminek algab korras riigirahandusest
Inimeste finantsilist turvatunnet suurendavate sammude astumiseks on oluline saavutada ka riigieelarve mõistlik majandamine ja ettevõtete konkurentsivõime kasv, muuhulgas läbi mitmekesisema finantseerimise. “Pikaajalisi kulutusi ei saa lõputult rahastada laenuraha arvelt. Mõistlik majandamine tähendab riigiettevõtete osaluste börsile viimist näidates head eeskuju ka erasektorile,” ütleb FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht Aare Tammemäe.
See võimaldaks ka kohalikel investoritel saada osa siinsete ettevõtete eduloost. “Eesti ettevõtjad soovivad stabiilset ja ettevaatavat finantseerimiskeskkonda, võimalikult head ligipääsu kohalikule ja väliskapitalile, seda eriti keerulistel aegadel,” lisab Tammemäe. Selle saavutamiseks on finantssektoril soov koos riigiga töötada välja ja viia ellu Eesti kapitaliturgude strateegia ning Eesti fintech strateegia. Võtmetähtsusega on ka ettevõtjasõbraliku regulatiivse keskkonna tagamine.
FinanceEstonia eesmärk on toetada Eesti finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste eksporti. Finantssektori katusorganisatsioonina seisame selle eest, et Eestisse tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ning kohalik kapitaliturg pakuks Eesti ettevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat ettevõtet.
