FinanceEstonia poolt asutatud kogumispensioni töögrupi eesmärk on aidata kaasa parema pensionisüsteemi loomisele, kus Eesti elanikel on pensionile minnes võimalik lisaks riigile loota ka enda kogutud investeeringutele. Selle saavutamiseks on töögrupp kaardistanud mitmeid muudatusi, mis aitaksid pensionisüsteemi reformimisele kaasa.

Töögruppi juhtiva Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul on Eesti sotsiaalsüsteemi suurimaks väljakutseks elanikkonna vananemisega kaasnev paratamatu kulude kasv järgnevate aastakümnete jooksul. Tööturul hõivatud elanike arv kahaneb ning pensionäride arv kasvab – riigi sotsiaalsüsteemi rahastamise väljakutsed on täna aktuaalsemad kui kunagi varem ning probleem süveneb iga aastaga. 

„Selle demograafilise probleemi leevendamiseks loodigi 2002. aastal kohustuslik kogumispensioni süsteem. Pensionisüsteemi reformimisel tuleb keskenduda lahendustele, mis tänaseid ja tulevasi probleeme sisuliselt adresseeriks ja leevendaks. Eelkõige tuleb leida võimalusi, kuidas motiveerida inimesi ja ettevõtteid panustama pensioni kogumisse ning suurendada pensionisüsteemi paigutatava raha hulka,“ selgitas Tamla.

Tulevasi muutusi planeerides tuleks arvestada, et viimase paari aastaga on juba koguja jaoks palju pikaajaliselt kasulikke otsuseid vastu võetud, mh väljumistasude ja investeerimispiirangute kaotamine, haldustasude alandamine ja loosifondide konservatiivsuse nõudest loobumine.

Töögrupi esimestel kohtumistel on kesksel kohal olnud muudatused, mille osas tuleks pensionisüsteemi reformimisel fookus seada:

• Tänane pensionisüsteem on liiga jäik vanaduspõlveks kogutavate varade kasutamise suhtes. Tegeleda tuleks pensionite väljamaksete paindlikumaks muutmisega ning tagada teatav vajaduspõhine paindlikkus kogumise faasis, näiteks täieliku töövõime kaotuse puhul.
• Võrreldes enamike nn vana Euroopa riikidega puudub Eesti pensionisüsteemis tööandjapension. Tööandjad on ka Eestis valmis panustama tööandjapensionisse kaudu, aga selleks peaks riik seda soodustama ning vabastama maksed töötaja pensionifondi või investeerimiskontole erisoodustuse maksudest. Tööandjatele vastavasisulise soodsama maksukeskkonna loomine võimaldab pensionisüsteemi pikaajaliselt hädavajalike lisavahendite kaasamist. 
• Pensionifondidele pandud erinevad kapitali- ja raporteerimisnõuded ning kohustus tasuda erinevate tagatisskeemide osamakseid on muutnud süsteemi kapitalimahukaks. Investeerimisvõimaluste avardamine, näiteks investeerimiskonto kaudu, võimaldab pensionisäästude laiemat investeerimist.
• Vabatahtliku pensionikogumise suurem motiveerimine ehk III samba topeltmaksustamise kaotamine ning juba aastaid muutumatuna püsiv ja elatustaseme tõusule jalgu jääv III samba säästude maksuvabastuse suurendamine. Lisaks võimaluse loomine inimestele panustada oma II samba fondi riigi poolt ettekirjutatust soovi korral senisest rohkem.
• Jõulisem panustamine elanikkonna finantskirjaoskuse arendamisse. Pensionisammas on suurema osa Eesti elanikkonnast ainus finantsvara, investeerimine laiemalt ja eri võimaluste kasutamine on paljude jaoks jätkuvalt võõras.
• Pensionifondide aktiivsem kaasamine taristu ning riigi ja erasektori koostöö projektide rahastamisse.

Järgneval Euroopa Liidu eelarveperioodil vähenevad Eestile suunatavad toetused. Enamikes nn vana Euroopa riikides omavad pensionifondide pikaajalised säästud olulist rolli riigi infrastruktuuri ja kapitaliturgude arendamisel. Muudatused, mis pärsivad pensionifondide pikaajalisi ja vähese likviidsusega investeeringuid, takistavad tulevikus Eesti taristuinvesteeringuid ja kapitaliturgude arengut.