FinanceEstonia andis Rahandusministeeriumile täiendava tagasiside krediiditeabe jagamise seaduse (KTJS) eelnõule, rõhutades mitmeid olulisi muudatusettepanekuid. FinanceEstonia tõi esile, et eelnõu vajab täpsustusi, et tagada finantssektori läbipaistvus ja selgus, vältimaks tarbetuid regulatiivseid kitsaskohti.

Esmase tagasiside andis FinanceEstonia eelnõule jaanuaris, koondades finantssektori erinevate huvigruppide arvamusi ja kaalutletud põhjendusi, mida paljud turuosalised pidasid vajalikuks eelnõu osas täpsustada, täiendada või muuta.

FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul tehti juba toona kokku mitukümmend sisulist ettepanekut, millest olulist osa eelnõu täiendamisel/muutmisel arvesse ei võetud või arvestati üksnes osaliselt.

“Selliselt jäävad uuest õiguslikust regulatsioonist puudutatud turuosalised olukorda, kus nende sisuliste ja kaalutletud ettepanekute arvesse võtmata jätmise põhjused jäävad ebaselgeks ja teadmata,” selgitas Länts. Sellest tulenevalt jäi FinanceEstonia kõigi varasemate ettepanekute juurde, paludes need ministeeriumil veel kord üle vaadata. Lisaks esitas FinanceEstonia osade muudatusettepanekute kohta täiendavad põhjendused.

Nii tegi FinanceEstonia näiteks ettepaneku laiendada krediiditeabe andjate ringi ja näha krediiditeabe edastamise kohustus ette ka inkassole. Samuti edastati ettepanekud registri andmekoosseisu kohta ning soovitati muuta registripidajale ettenähtud nõudeid, samuti arvestada registripidaja hankega seotud vajalikku läbipaistvust.

“Meie eesmärk on vältida ebaselgete seaduste vastuvõtmist ja hoida ära olukord, kus pärast seaduse vastuvõtmist ja/või registri juurutamist tekib koheselt või lühikese aja pärast vajadus regulatsiooni muutmiseks,” lisas töögrupi tagasisidet koondanud FinanceEstonia juhatuse liige Katri Tomson.