Finantssektori katusorganisatsioon FinanceEstonia on seda meelt, et 2016. aastal jõustunud finantsteenuste reklaami puudutav seadus tuleks üle vaadata. Reklaamiseaduse piirangud puudutavad oluliselt laiemat sektorit kui vaid pangad ja seetõttu saatis FinanceEstonia juuni algul muudatusettepanekutega kirjad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigikogu majanduskomisjonile.
FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juhi Andrus Alberi sõnul piirab kehtiv reklaamiseadus ebamõistlikult finantsteenuste osutajate võimalust teavitada tarbijaid teenusega seonduvatest olulistest aspektidest ja see ei saa olla seadusandja eesmärk. “Samuti piirab seadus uute teenusepakkujate võimalust siseneda tarbijakrediiditurule või tulla välja uute toodetega. Teisisõnu on piiratud nii konkurents kui ka innovatsioon, mis samuti ei olnud seadust kehtestades tõenäoliselt seadusandja eesmärgiks,” kommenteeris Alber.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) plaanib koos turuosaliste esindajatega üle analüüsida laenutoodete reklaamipiirangud ja jõuda otsusele kas piirangud vajavad leevendamist.
“Reklaamiseaduse muudatused jõustusid aasta alguses ning esimese kuue kuu jooksul on rakendamise käigus selgunud mitmed küsimused, mis vajavad täpsustamist. Nendele juhivad tähelepanu ka Pangaliit ja FinanceEstonia. MKM on nende huvigruppidega ka juba ühendust võtnud ja leppinud kokku, et augusti esimesel poolel arutatakse koos ministeeriumi ja tarbijakaitseametiga rakendusküsimused läbi ja analüüsitakse tänast praktikat põhjalikumalt,” ütles MKM-i siseturu asekantsler Keit Kasemets uudisteagentuurile BNS.
Reklaamiseaduse piirangute sätestamine oli Alberi sõnul omal ajal osaks nn laenufirmade tegevuse piiramise paketist, kuid reklaamiseaduse piirangute kehtestamisel ei võetud arvesse teisi juba kehtestatud ning kehtestatavaid meetmeid tarbijakrediidituru reguleerimiseks ning ei hinnatud piisavalt plaanitavate muudatuste tegelikku mõju finantsteenuste kättesaadavusele.
Muudatusega sooviti Alberi hinnangul tarbijatele tagada valikuvõimalus, mil tarbimiskrediidi võtmise vajaduse tekkimisel otsib tarbija vajaliku teabe ise üles ning teeb leitud teabele tuginedes vastutustundliku ning kaalutletud otsuse. “Kehtiv reklaamiseadus ning selle konservatiivne tõlgendamine järelevalveasutuste poolt on aga viinud olukorrani, kus tarbijatel ei ole enam praktiliselt võimalik leida infot, millele tuginedes oleks võimalik teha teadlikku otsust tarbijakrediidi võtmise ja/või võtmata jätmise kohta,” lisas ta.
Tänaseks võivad tarbijakrediiti pakkuda vaid need ettevõtjad, kes on läbinud Finantsinspektsiooni põhjaliku kontrolli ja tegutsevad Finantsinspektsiooni järelevalve all. Samuti on kehtestatud rida teisi meetmeid. Muuhulgas kohustuvad kõik tarbijakrediidipakkujad lähtuma vastutustundliku laenamise põhimõtetest, pakkumiste võrreldavuse tagamiseks on kehtestatud ranged nõuded seoses krediidi kulukuse määraga ning kehtestatud krediidi kulukuse määra ülempiir. “Seega on põhjendatud reklaamiseaduse üle vaatamine ning tarbijatele kahjulike ja turumoonutusi soosivate piirangute kõrvaldamiseks,” kinnitas Alber.
