FinanceEstonia seisukohad seoses julgeolekumaksu kehtestamisega
Finantssektori esindusorganisatsioon FinanceEstonia toob peaministrile ja rahandusministrile saadetud arvamuses välja võimalikud riskid, mis võivad kaasneda varade mahu alusel põhineva julgeolekumaksu kehtestamisel.
Tervikuna toetab FinanceEstonia eesmärki leida riigikaitsele lisaraha, mis on riigi turvalisuse ja tuleviku vaates vajalik. Samas ei tohiks esindusorganisatsiooni hinnangul olla riigi ettevõtlus- ja maksukeskkonda oluliselt muutvate otsuste tegemisel prioriteediks kiirus, vaid otsuste kvaliteet ja võimalikud mõjud majandusele ja ettevõtluskeskkonnale. Selleks tegi FinanceEstonia ka ettepaneku anda teema arutamiseks täiendav 10 kuni 14-päevane tähtaeg ning kaasata arutelusse olulised osapooled.
Lisaks soovitab FinanceEstonia kaaluda uute maksude asemel olemasolevate maksude raames muudatuste tegemist ning tugevalt kärpida riigi kulusid. Ühtlasi ei peeta riigi rahalist seisu arvestades hädavajalikuks maksuküüru kaotamist ning selle asemel võiks selle kaotamiseks planeeritud täiendavad laekumised suunata julgeoleku tagamiseks. Uute maksude kehtestamisel tuleks arvestada ka olemasolevate maksude ning maksuerisustega.
FinanceEstonia arvamus julgeolekumaksu plaanidele
Koalitsioonilepingus on lepitud kokku julgeolekumaksu kehtestamine äriühingutele ning selles osas on pakutud välja väga erinevaid ideid (lisaks koalitsioonilepingus olevale kasumi maksustamisele). Soovime finantssektori esindusorganisatsioonina tuua välja riske, mida näeme oma liikmete vaates varade mahu alusel põhineva julgeolekumaksu planeerimisel lähtudes Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Tööandjate Keskliidu esitatud ettepanekust.
Nõustume, et riigikaitsele lisaraha leidmine on riigi turvalisuse ja tuleviku vaates vajalik. Samas soovime rõhutada, et riigi ettevõtlus- ja maksukeskkonda oluliselt muutvate otsuste tegemisel ei peaks prioriteediks olema kiirus, vaid otsuste kvaliteet ja võimalikud mõjud Eesti majandusele ja ettevõtluskeskkonnale. Selleks, et vältida Eesti majanduse ja konkurentsivõime kahjustamist tulevikus ning tagada tehtavate otsuste võimalikult kvaliteetne analüüs piiratud aja tingimustes, teeb FinanceEstonia ettepaneku anda teema arutamiseks täiendav 10 kuni 14-päevane tähtaeg ning kaasata arutelusse lisaks ettevõtlusorganisatsioonidele ka Rahandusministeerium, Eesti Pank, eelarvenõukogu, ettevõtlusorganisatsioonid. Oleme veendunud, et koostöös suudavad ettevõtjad ja riigi esindajad välja pakkuda riigi majanduskeskkonna kui riigi vaates kõige optimaalsema lahenduse riigikaitse täiendavaks rahastamiseks järgneva kolme aasta jooksul.
Esiteks, soovitame kaaluda uute maksude asemel olemasolevate maksude raames muudatuste tegemist. Teiseks, soovitame tugevalt kärpida riigi kulusid. Kolmandaks, arvestades Eesti Vabariigi rahalist seisu, siis ka „maksuküüru“ kaotamine ei ole hädavajalik ja selle asemel võiks selle kaotamiseks planeeritud täiendavad laekumised suunata julgeoleku tagamiseks. Samuti võib maksuküüru kaotamist edasi lükata ja kaotada järk-järgult. See vähendaks lähiaastatel survet täiendavate uute maksude kehtestamiseks ning annaks võimaluse nii ettevõtjatele kui ametnikele keskenduda oma põhitegevusele ning majanduskasvu taastamisele Eestis. Maksuküüru kaotamine on lükatud 2026. aastasse, kuid siiski viib hinnanguliselt 200-300 miljonit eurot riigieelarvest. Täiendava maksuga otsitakse täna riigieelarvesse kaitsekulude katteks 200 miljonit eurot.
- Väike osa maksumaksjaid kannab suurema osa maksukoormusest
Kui julgeolekumaks kehtestatakse lähtudes varade bilansilisest mahust, siis väike osa ettevõtjaid maksab enamuse sellest maksust ning mõjutatud on mõned kapitalimahukamad tööstusharud (tööstus, infrastruktuur, energia, jaekaubandus, pangandus, valdusettevõtjad, kinnisvara). Rahaliselt maksab poole planeeritavast maksulaekumisest ~200 äriühingut ning 18 suurema bilansimahuga äriühingut maksavad kolmandiku maksust. Seega ei ole tegemist ühetaolise maksustamisega. Isegi samas pakutud maksumäära vahemikus maksavad samas maksimumsummas (3,8m EUR aastas) maksu bilansimahult rohkem kui 10-kordse erinevusega ettevõtted, mis pole kooskõlas maksevõimelisuse põhimõttega.
- Kõrgemalt maksustatud finantssektori maksukoormus kasvab
Finantssektorisse on kontsentreeritud suur osa reaalmajanduses olevatest varadest (investeeringud aga ka antud laenud) ja seega varade mahust lähtuv maks toob kaasa olukorra, kus laiapõhjalise eesmärgiga julgeolekumaksu suurima koormuse võtab väike osa Eesti äriühingutest, kellest omakorda suure osa moodustab finantssektor. Arvestades, et pankadele juba kehtib maksuerisus avansilise tulumaksu näol, suurendab varade põhine maksustamine täiendavalt ja ebaproportsionaalselt finantssektori maksukoormust. Finantsinspektsioon on hiljuti tõstnud pankade kapitalipuhvrite ja reservide nõudeid viidates nende tegevusega seotud riskide suurenemisele. Varade mahul põhinev maks nõuaks pankadelt omakapitali ja kapitalipuhvrite taseme säilitamiseks täiendava kapitali kaasamist. Eesti kapitalil põhinevate pankade puhul kanduks maksu mõju ka kohalikele investoritele, sest tooks kaasa vajaduse panustada täiendavat kapitali oma senise osaluse säilitamiseks.
- Piiriülesed aspektid
Eesti on aegade jooksul soovinud riiki kutsuda valdusühinguid ja Eesti ettevõtjate edu tulemusena on asutatud siin hulgaliselt edukaid valdusühinguid, mis hoiavad Baltimaades ja ka globaalselt asuvaid varasid, mis võivad ka olla maksustatud varamaksudega välisriigis. Seega nende varade maksustamisel lähtudes bilansimahust väheneb Eesti kui jurisdiktsiooni atraktiivsus ja võib tekkida motivatsioon varade väljaviimiseks Eestist. Samuti ei tohiks alahinnata negatiivset mõju uutele välisinvesteeringutele, kus investor peab kokku puutuma tundmatu ja spetsiifilise varamaksuga, mis võib vähendada välisinvestorite huvi Eestisse investeerida.
- Maksu kogumise keerukus
Maksude planeerimisel peaks muuhulgas hindama nende arvestamise ja kogumise lihtsust. Varade bilansiline maht sõltub varade raamatupidamises kajastamise reeglitest, mis võivad erineda lähtuvalt kasutatavast raamatupidamise standardist ning äriühingu äriotsustest. Äriühingute bilansis võib olla olulises summas firmaväärtus, intellektuaalne omand või muu immateriaalne vara, mille kajastamises on jällegi palju subjektiivset. Seega on paljudel äriühingutel võimalik otsustada oma maksukoormus, mis pole kooskõlas avalik-õigusliku koormise olemusega ning see mõjutaks negatiivselt konkurentsi keskkonda. Bilansimahust lähtuv maksustamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksubaasi korrektsust ja maksuarvestust, kuid meile teadaolevalt puudub maksuhalduril selleks ressurss ja ka raamatupidamise valdkonna kompetents on piiratud lähtudes sellest, et viimased 25 aastat on olnud kassapõhine äriühingu tulumaks.
- Omakapitali maksustamise alternatiiv
Varade põhise maksustamise alternatiivina kaalutav omakapitali maksustamine välistab küll maksubaasist võõrfinantseeringu abil soetatud varad, kuid toob kaasa olukorra, kus aktsionäri poolt tehtud sissemaksed kuuluvad maksustamisele sisuliselt varamaksuga, mis loob motivatsiooni nende tagastamiseks ja laenudega asendamiseks. See muudab Eesti äriühingud alakapitaliseerituks ning arvestada tuleb ka kapitalinõudeid ja usaldatavusnõudeid (näiteks panganduses). Omakapitali maksustamisel tuleb arvestada ka seda, et tekib topeltmaksustamine, sest kasumi mittejaotamise korral maksustatakse sama kasumit igal aastal korduvalt.
- Võimalik kompromiss
Kui riik soovib kehtestada varade mahul põhineva julgeolekumaksu, siis aastas makstav maksusumma peaks olema vahemikuks, mis vastaks maksevõimelisuse põhimõttele ning ei tooks kaasa pöördumatut kahju Eesti ärikeskkonnale. Seega pakume välja, et julgeolekumaksuna kogutav lõiv võiks olla vahemikus 100-100 000 eurot aastas. Sellisel juhul oleme seisukohal, et ajutise maksena ei too see kaasa massilisi äriühingute restruktureerimisi, varade ümberhindlusi ja varade Eestist väljaviimist.
Kokkuvõte
Oleme seisukohal, et uute maksude kehtestamisel peaks arvestama olemasolevate maksudega ja maksuerisustega. Nimelt igasuguse uue maksu kehtestamine toob kaasa täiendavaid kulusid nii avaliku kui erasektori jaoks. Seega lühiajaliselt kehtestatava ajutise maksu puhul tuleks hinnata, kas kaasnevad otsesed ja kaudsed kulud on mõistlikud võrreldes prognoositava maksulaekumisega ja maksude kogumise keerukusega, mida me kahjuks ei näe ühegi väljapakutud äriühingu julgeolekumaksu idee puhul.
Samuti oleme seisukohal, et Eesti majanduskeskkonna jaoks olulise ja pikaajalise mõjuga maksumuudatusi ei tohi teha kiirustades ja ilma korrektsete majandusmõjude analüüsita. Meenutame ka, et hea õigusloome ja normitehnika eeskiri näeb ette, et enne eelnõud peab seadusandja koostama väljatöötamiskavatsuse ning seaduseelnõu kooskõlastamisel tuleb huvirühmi kaasata ja nende arvamusi ja ettepanekuid kaaluda.
FinanceEstonia on Eesti finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Eesti finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste eksporti. Seisame selle eest, et Eestisse tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ning kohalik kapitaliturg pakuks Eesti ettevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame ligi 100 finantssektoris tegutsevat ettevõtet.
