Veebruaris esitas FinanceEstonia rea ettepanekuid krediidiandjate ja –vahendajate seaduse muutmiseks. Ühe põhimõttelise uue ettepanekuna soovitakse kiiremat edasiliikumist positiivse krediidiregistri loomisega, mis aitaks kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamisele.
FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juhi Andrus Alberi sõnul vajab ennekõike lahendamist krediiditaotleja kohustuste kontrollimisega seotud küsimus. “Laenutaotleja sissetulekuid kontrollitakse erineval moel, kuid kohustuste puhul on pea ainsaks allikaks konto väljavõte,” ütleb Alber. Konto väljavõtte kasutamine on aga liialt ajamahukas ning ei võimalda kõiki analüüsietappe automatiseerida, eriti väiksemate laenude puhul. “Kui inimese sissetulekud on piisavad, tal ei ole maksehäireid, siis kas on absoluutselt alati põhjendatud konto väljavõtte nõudmine,” küsib Alber.
Kuna seadus nõuab, et inimeste maksevõimet tuleb enne laenuotsuse tegemist kontrollida, siis oleks FinanceEstonia hinnangul kõige mõistlikum selleks luua positiivne krediidiregister ja teha kõikidele pankadele ning krediidiandjatele ja –vahendajatele registriga infovahetus kohustuslikuks.
“See tagaks vastutustundliku laenamise jaoks vajaliku info piisava kaetuse. Samuti on oluline, et kui infovahetus positiivse krediidiregistriga muutuks kohustuslikuks, saaksid ettevõtted ilma üksikute klientide eraldiseisva nõusolekuta sealt päringuid teha. See muudaks isikuandmete kasutamisega seotud riskid kõigile üheselt mõistetavaks.” ütleb Alber. Registri looks eraettevõtted, kuid neile kehtestatavad nõuded määraks Rahandusministeerium vastava määrusega.
FinanceEstonia tellitud ja KPMG poolt hiljuti läbi viidud analüüsist selgus, et Eesti finantsteenuste turg on pea kõige ühekülgsem kogu Euroopas. Eestis on viie suurima krediidiasutuse käes 89% varadest. Hullem on Euroopas olukord vaid Kreekas, kus vastav näitaja on 95%. Seega on väga oluline, et registri loomisega oleks hõlmatud ka suuremad turuosalised. Maailmapanga võrdlustabelites paikneb Eesti krediidiregistrites oleva info katvuse osas teises sajas, samas kui enamik Euroopa Liidu riike on esimese paarikümne seas. Maailmapank viitab ka sellele, et krediidiregistrite hea tase aitab paremini tulla toime finantskriiside ajal.
