FinanceEstonia esindajate sõnul on mõte teise pensionisamba kaotamisest ohtlik ja selline samm tooks kaasa majanduslikult väga rasked tagajärjed. Olemasoleva pensionisüsteemiga eksperimenteerimise asemel soovitab finantssektori esindusorganisatsioon otsida viise pensioniosakute omanike tootluse suurendamiseks ning erasektori täiendava rahastuse kaasamiseks, näiteks soodustades tööandjapensioni rakendamist.
„Pensionisüsteemi suhtes tehtavad otsused mõjutavad meie elu mitme järgneva kümnendi vältel. Küsimus ei ole ainult pensionite suuruses, vaid selles, kas riik suudab anda oma inimestele kindlustunde, et nende majanduslik tulevik on Eestis turvaline ka pärast aktiivse tööea lõppu,“ kommenteeris FinanceEstonia juhatuse liige Raino Paron. Ta rõhutab, et toimiv pensionisüsteem on oluline kogu riigi turvalisuse ja selle majanduse stabiilsuse jaoks. „Praegust süsteemi annab kindlasti parandada. Aga enne, kui hakkame seda lammutama populistlikel või päevapoliitilistel eesmärkidel, tasuks vaadata ka Brexiti kogemust ja tagajärgi, mis võivad kaasneda riigi majandusele ja elanike heaolule, kui taolistele mitmetahulistele teemadele hakatakse kõvahäälselt pakkuma näiliselt lihtsaid lahendusi.“
Olemasoleva ja toimiva pensionisüsteemi lõhkumise asemel soovitab FinanceEstonia otsida võimalusi pensionisüsteemi täiendava erasektori rahastuse kaasamiseks ning toetada pensionifondide investeerimist Eesti majandusse.
„Eesti pensionifondide ajalooliselt madalale tootlusele viitavat loosungit lehvitades püütakse väita, et majanduslikult arukam oleks pensionifondides olev raha ära kulutada. See on väga lühinägelik lähenemine. Pigem tuleks tegeleda elanike investeerimis- ja säästutoodete valiku laiendamisega. Suurem konkurents ja väiksemad investeerimispiirangud annaks positiivse tõuke paremaks tootluseks. Suuremad kodumajapidamise säästud tagavad inimeste parema heaolu tulevikuks,“ ütles FinanceEstonia juhatuse liige Aare Tammemäe.
„Olulise osa elanikkonna jaoks on pensionifondide säästud pea ainukesed säästud. Fondihaldurite statistika näitab, et sama sissetulekuga inimeste puhul on teise sambaga liitunute säästud märkimisväärselt suuremad võrreldes sambaga mitteliitunutega,“ kinnitas FinanceEstonia juhatuse esimees Andrus Alber. Teise samba lammutamise asemel võiks inimestel olla seega hoopis võimalus suurendada vabatahtlikult sinna tehtavaid sissemakseid.
Samuti soovitab FinanceEstonia julgustada ettevõtjaid osana tasustamissüsteemist võtma kasutusele penisonikindlustust, soodustades näiteks tööandjapensioni rakendamist. Seejuures võiks tööandjatel olla võimalus vabatahtlikuna teha töötaja palgafondist sissemakseid pensioni kolmandasse sambasse selliselt, et sellega ei kaasneks täiendavat maksukoormust.
FinanceEstonia korraldab 17. jaanuaril algusega kell 15.00 Tallinna Meritoni hotellis (Toompuiestee 27) erakondade tipp-poliitikute ja arvamusliidrite arutelu „Eesti pensionisüsteem – lammutada või ehitada?“, mille fookuses on küsimused Eesti pensionikorralduse muutmise vajalikkuse üle.
