FinanceEstonia korraldas 19. juunil ümarlaua, et otsida lahendusi järjest keerukamaks muutuvale olukorrale Eesti tarbijakrediiditurul. Viimastel kuudel on teravalt esile kerkinud probleem, kus vastutustundliku laenamise nõudeid tõlgendatakse erinevates institutsioonides – alates kohtutest kuni järelevalveni – väga erinevalt, luues segadust ja õõnestades õiguskindlust kogu sektoris.
Tarbijakrediit aitab inimestel toime tulla ootamatute kuludega ja ligipääs paindlikele finantslahendustele on oluline just haavatavamatele gruppidele. Kui aga väikelaenude andmine muutub krediidiandjatele liialt keeruliseks ja kulukaks, kannatavad eelkõige need, kellele paindlik finantslahendus on kõige olulisem.
Sektori hinnangul on eriti murettekitav praktika, kus kohtud ja pankrotihaldurid ei tunnusta varasemaid kohtulahendeid, kui neis ei ole eraldi hinnatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Samuti on sagenenud juhtumid, kus kohtud keelduvad tarbijakrediidinõudeid maksekäsu kiirmenetluses läbi vaatamast, ning ettevõtete ligipääs X-teele katkestatakse etteteatamata.
Krediidiandjatelt oodatakse sageli põhjalikku krediidivõime hindamist isegi väikeste summade ja lühiajaliste laenude puhul – kohati sarnaselt eluasemelaenudele. Samal ajal ei tohi nad seaduse järgi koguda näiteks terviseandmeid, mis tekitab vastuolu nii andmekaitse kui õiguspärase ootuse põhimõtetega
Kohtupraktikas on jõutud lausa selleni, et kohtunikud hindavad laenusaaja kontoväljavõtte üksiktehinguid ning annavad selle põhjal hinnanguid, kas laenusaaja võib olla haige või on kohtuniku arvates tal liiga lustlik eluviis (nt taksosõidud). Sellises ulatuses ja mahus andmete töötlemine ei ole olnud järelevalve nõue krediidivõime hindamisel ning samuti tekitab see vastuolu nii andmekaitse kui ka õiguspärase ootuse põhimõtetega.
“Regulatiivsed ootused on muutunud, aga seadus mitte – ja tagantjärele hinnatud tõlgendused seavad ausalt tegutsenud krediidiandjad ebavõrdsesse olukorda,” sõnas FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht Martin Länts. Tema sõnul tuleb tagada õiguskindlus ja vältida olukorda, kus turuosalised satuvad vastutusele hoolimata seadusekuulekast tegutsemisest. Liigne piiramine võib viia krediidituru kängumiseni ja kasvatada halli turu osakaalu.
FinanceEstonia kutsub üles taastama õigusselgust, tagama läbipaistvat ja kaasavat menetlust seaduste muutmisel ning leidma tasakaalu tarbijakaitse ja toimiva krediidituru vahel. FinanceEstonia korraldatud ümarlaual osalesid Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Finantsinspektsiooni, Andmekaitseinspektsiooni, Õiguskantsleri, pankrotihaldurite, kohtutäiturite, krediidiasutuste, krediidiandjate ja krediidiinkassode esindajad. Kutsutud olid ka kohtute esindajad, kes paraku ümarluaual ei osalenud.
FinanceEstonia korraldatud ümarlaual osalesid Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Finantsinspektsiooni, Andmekaitseinspektsiooni, Õiguskantsleri, pankrotihaldurite, kohtutäiturite, Tartu Ülikooli, krediidiasutuste, krediidiandjate ja krediidiinkassode esindajad.
