Finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia hinnangul võiks finantssektori maksutõus Rootsis tuua kaasa huvi töökohtade Baltikumi liigutamiseks, kuna kompetents on siin olemas.

BNS kirjutab, et Rootsi pangaliidu tegevjuht Hans Lindberg teatas reedel Rootsi meedias, et kui teoks saaks võimalik maksutõus finantssektorile, võib Rootsi finantssektorist, kus töötab 85 000 inimest, kaduda 16 000 töökohta. Tema hinnangul võiks pangad sel juhul vaadata Balti riikidesse, kus haridustase on Skandinaaviaga samaväärne, ent palgakulu vaid kolmandik.

“Maksutõusu teema tõstatamine Rootsis ei ole esmakordne ning tegemist võib olla ka riigisisese maksupoliitilise mänguga. Mööda ei saa vaadata ka tõsiasjast, et maksudest tulenev erinevus Baltikumi ja Rootsi vahel on eksisteerinud juba ammu,” ütles FinanceEstonia juht Rauno Klettenberg BNS-ile.

Ta märkis, et madalate tööjõukulude argument ei ole seega peamine tegur, mis sealset finantssektori töötajate arvu mõjutab. “Teoreetiliselt annaks küll võimalik maksutõus Rootsi finantssektoris Eestis ja Baltikumis tegutsevatele pankadele ja finantsettevõtetele võimaluse töökohtade siia ületoomiseks,” rääkis FinanceEstonia juht.

“Olen veendunud, et kompetentsi selle edukaks rakendamiseks on Baltikumis piisavalt. Positiivsed näited meie turu jaoks on seni võtta näiteks back-office ja tugiteenuste valdkonnas, kus töökohti on juba ümber paigutatud. Lõpliku otsuse teevad aga ikka finantsasutused oma strateegiast lähtuvalt ise,” rääkis Klettenberg.

Rootsi valitsuse töörühm peab 1. novembriks esitama oma seisukoha finantssektori palkade täiendava maksustamise kohta, kirjutas Rootsi meedia reedel. Valitsus on seisukohal, et finantssektor on alamaksustatud, sest mitmed teenused on käibemaksust vabastatud, ning seetõttu tuleks selle sektori palku maksustada täiendavalt 15 protsendiga.

Pangaliidu juht Lindberg rääkis, et see võib kaasa tuua 16 000 töökoha kadumise Rootsist. Ta märkis, et neljal suurel Rootsi pangal on Balti riikides juba 13 000 töötajat. Seal moodustavad palgakulud kolmandiku Rootsi omadest.

Samal ajal on Balti noore põlvkonna haridustase Rootsi omaga võrdne. Kuna finantssektoris käib kiire digitaliseerimine ja ratsionaliseerimine, siis Rootsi täiendav maks võib seda arengut veelgi hoogustada, rääkis Rootsi pangaliidu juht.