FinanceEstonia liikmed andsid Finantsinspektsiooni strateegia ettevalmistamise protsessis põhjaliku tagasiside finantssüsteemi riskide, arengusuundade ja regulatiivse keskkonna kohta. Tagasiside keskne sõnum on, et Eesti finantsjärelevalve peab suutma ühtaegu tagada turu stabiilsuse ja tarbijakaitse, kuid samal ajal vältima liigset regulatiivset koormust ning toetama innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
Suurimad riskid: geopoliitika, küberohud ja regulatiivne killustatus
FinanceEstonia liikmete hinnangul mõjutavad lähiaastatel finantssüsteemi kõige rohkem geopoliitilised riskid ja majanduslik ebakindlus. Konfliktid, sanktsioonid ning globaalsete tarneahelate muutused võivad suurendada turu volatiilsust ja mõjutada kapitali liikumist. Samuti on riskiks järsud varahindade korrektsioonid, eriti kinnisvaraturul.
Teiseks suureks riskiks peetakse tehnoloogilisi ohte. Küberrünnakud, pilveteenuste kontsentreerumine väheste pakkujate kätte ning tehisintellekti abil teostatavad pettused on muutunud süsteemseks probleemiks. AI võimaldab luua keerukamaid petuskeeme, sealhulgas sünteetilisi identiteete ja deepfake’e, mis muudavad traditsioonilised riskikontrollid vähem tõhusaks.
Oluliseks probleemiks peetakse ka Euroopa Liidu regulatsiooni ebaühtlast rakendamist liikmesriikides. Erinevad üleminekuperioodid ja tõlgendused loovad turuosalistele ebavõrdsed konkurentsitingimused ning vähendavad regulatiivse keskkonna prognoositavust.
Eesti kontekstis rõhutatakse mitut spetsiifilist riski
Esiteks on Eesti väike ja avatud majandus tundlik välisšokkidele: muutused eksporditurgudel, intressikeskkonnas või geopoliitilises olukorras võivad kiiresti mõjutada nii tööturgu kui ka krediidikvaliteeti.
Teiseks toodi esile pangandussektori kõrge kontsentratsioon ja piiratud konkurents, mis mõjutab krediidi hinnastamist ning võib raskendada uute turuosaliste ligipääsu pangateenustele.
Samuti nähakse kasvavat riski pettustes ja identiteedivargustes, mis suurendavad nii kulusid kui ka operatsioonilist koormust finantsasutustele.
Lisaks viidati pensionisüsteemi poliitilisele ebastabiilsusele. Sagedased muudatused kogumispensioni reeglites võivad vähendada süsteemi usaldusväärsust ja muuta pensionifondide likviidsusjuhtimise keerulisemaks.
Järelevalve peab muutuma andmepõhisemaks
FinanceEstonia hinnangul peaks finantsjärelevalve strateegia võtma arvesse mitut olulist arengutrendi. Esiteks suureneb digitaliseerimise ja tehisintellekti roll finantsteenustes. Automaatsed otsustusmudelid, avatud pangandus ja platvormipõhised ärimudelid muudavad finantssektori toimimist ning järelevalve peab suutma neid protsesse mõista ja hinnata.
Teiseks peaks järelevalve muutuma senisest andmepõhisemaks. Standardiseeritud andmepäringud, varajased riskisignaalid ja automaatsed kontrollid võimaldaksid probleemidele kiiremini reageerida ning suunata tähelepanu kõige suurema mõjuga riskidele. Samal ajal rõhutati, et järelevalve peaks jääma riskipõhiseks ja proportsionaalseks, et vältida olukorda, kus detailne regulatsioon takistab innovatsiooni või turule sisenemist.
Regulatiivsed probleemid: õiguslik ebakindlus ja aeglased loamenetlused
Tagasisides toodi välja mitmeid regulatiivseid kitsaskohti. Üheks keskseks probleemiks peetakse vastutustundliku laenamise nõuete ebaselget tõlgendamist. Kohtud on mõnel juhul käsitlenud Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise käsiraamatut õiguslikult siduva ja täitmiseks kohustusliku reeglistikuna, kuigi tegemist on järelevalveasutuse juhendmaterjaliga. See on tekitanud turuosaliste seas õiguslikku ebakindlust ning küsimusi seoses tehnoloogia kasutamise võimaluste ja piiridega laenuotsuste tegemisel ja laeunsaajate laenuvõime hindamisel.
Samuti kritiseeriti loamenetluste pikkust ja ettearvamatust. Tegevusloa taotlemine võib võtta kaua aega ning nõuded võivad menetluse vältel muutuda ning täpsustuda alles menetluse hilisemas etapis, mis suurendab ettevõtjate kulusid ja riske.
Mitmed turuosalised rõhutasid vajadust selgete loamenetluse kriteeriumide järele, prognoositavate tähtaegade järele ning võimaluse järele kasutada tingimuslikke tegevuslube. Lisaks peetakse vajalikuks paremat koostööd pettuste ja digikuritegevuse tõkestamisel, sealhulgas tõhusamat andmevahetust pankade, telekomide, platvormide ja riigiasutuste vahel.
Eesti finantsturu tugevused
Tagasisides rõhutati ka Eesti finantsturu olulisi eeliseid. Eesti tugevuseks on e-riigi infrastruktuur, mis võimaldab digitaalset identiteeti, kaugtuvastust ja kiireid makseid. See loob head eeldused finantsteenuste innovatsiooniks ja kulutõhususeks.
Samuti peetakse tugevuseks tehnoloogilist valmisolekut, avatud ärikeskkonda ning võimalust pakkuda piiriüleseid digiteenuseid Euroopa Liidu ühtses regulatiivses raamistikus. Samas rõhutati, et need eelised realiseeruvad vaid siis, kui järelevalvepraktika on paindlik ja toetab turu arengut.
Peamine sõnum Finantsinspektsioonile
FinanceEstonia liikmete hinnangul peaks Finantsinspektsiooni strateegia keskenduma kolmele põhimõttele:
- Riskipõhine ja proportsionaalne järelevalve, mis keskendub tegelikele riskidele.
- Selgem ja prognoositavam regulatiivne keskkond, mis vähendab õiguslikku ebakindlust.
- Innovatsiooni toetav lähenemine, mis aitab Eestil säilitada positsiooni tehnoloogiliselt arenenud finantskeskusena.
Tagasiside kohaselt on Eesti väiksus ja paindlikkus potentsiaalne konkurentsieelis, kuid selle realiseerimiseks peab järelevalve olema avatud koostööle ja suutma kiiresti kohaneda finantssektori muutustega.
