Demograafilised trendid kinnitavad, et Eesti rahvastik vananeb ning töötavate inimeste osakaal ühiskonnas väheneb. Seetõttu on FinanceEstonia esindajate sõnul oluline vähendada riigi koormust pensionite maksmisel, edendada pensionikindlustust ning vältida teise samba pensionikogumise olulisuse küsimärgistamist.

Selle asemel, et olemasolevat ja toimivat pensionisüsteemi lõhkuda, soovitab FinanceEstonia otsida pigem võimalusi täiendava erasektori rahastuse kaasamiseks pensionisüsteemi ning toetada pensionifondide investeerimist Eesti majandusse.

“Selleks võiks esmalt julgustada ettevõtjaid kasutusele võtma penisonikindlustust osana tasustamissüsteemist, soodustades näiteks tööandjapensioni rakendamist. Seejuures tuleks võimaldada tööandjatel vabatahtlikuna teha töötaja palgafondist sissemakseid pensioni kolmandasse sambasse selliselt, et sellega ei kaasneks täiendavat maksukoormust,” ütleb FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht Aare Tammemäe.

Olulise osa elanikkonna jaoks on pensionifondide säästud pea ainukesed säästud. Lisaks näitab fondihaldurite statistika, et sama sissetulekuga inimeste puhul on teise sambaga liitunute säästud märkimisväärselt suuremad võrreldes sambaga mitteliitunutega. “Inimestel tuleks võimaldada vabatahtlikult suurendada sissemakseid teise pensionisambasse ning arvata kolmanda samba väljamaksed maksuvaba tulu arvutamisel maksustamisperioodi tulust välja,” lisab Tammemäe.

Kui 2016. aastal oli teise samba varadest Eestisse investeeritud 4-5%, siis 2017. aasta lõpuks oli vastav näitaja juba 10-11%. Selle kasvu nimel on Eesti riik teinud mitmeid olulisi samme, näiteks tõstnud investeeringus osaluse võtmise piiri ja suurendanud mittenoteeritud väärtpaberite maksimaalset osakaalu. “Oluline on uute võimalike muudatustega senist progressi mitte ära nullida,” ütleb AS LHV Varahaldus juhatuse liige Joel Kukemelk.

Täiendavad sissemaksed teise sambasse

Nii nagu Eesti riik on Euroopas silma paistnud minimaalse võlakoormaga toimetades, on ka eestlased loomult pigem konservatiivsed. “See on loonud hea eelduse valmisolekuks iseseisvalt oma teise samba pensionisse täiendavalt panustada, kuid see eeldab endiselt ka riigi poolset toetavat signaali ja võimalust selle tegemiseks,” sõnab Kukemelk.

16 aasta jooksul on inimestel avanenud kaks korda võimalus oma teise samba makseid tõsta ning oluline osa pensionikogujatest on seda võimalust ka kasutanud. “Olukorras, kus esimene sammas muutub solidaarsemaks, on loogiline ja vajalik, et inimestele antaks võimalus senisest suuremalt panustada oma tuleviku pensioni suuruse kujundamisse ja võimaldada panustada rohkem kui kaks protsenti palgast oma teise samba fondi,” kinnitab AS LHV Varahaldus juhatuse liige.

“Idee anda inimestele rohkem valikut enda teise samba sissemakse suuruse üle otsustamisel on huvitav ning ministeeriumiski leidub sellele poolehoidjaid. See regulatiivne otsus võib siiski olla põhimõttelisem, kui pealtnäha tundub, sest tõstab kindlasti lauale küsimuse ka kolmanda samba edasisest käekäigust,” arvab  Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.

Kuigi Eesti pensionisüsteem on kolmesambaline, võiks Tõniste hinnangul iga inimese jaoks see kokkuvõttes moodustada ikkagi ühtse ja koostoimiva terviku. “Andmed sellise kogu pensioniinfot koondava platvormi loomiseks on olemas, tuleb vaid pilt kokku panna ja ära teha. Selline platvorm võiks ühtlasi ilmutada iga üksikisiku jaoks selgemalt tema pensioniperspektiivi ja valikud selle muutmiseks, samuti võib see tuua uusi alternatiive ka pensioni turustamises pakkujate poolel,” lisab Tõniste.

LHV Varahaldus juhatuse liige Joel Kukemelk lubab, et suve hakul jõuab turule pensioniäpp, mis hõlbustab inimestel oma pensioni väljavaatest tervikliku ülevaate saamist: “Inimestel on vaja teadvustada endale, et teise sambasse kogutud raha on nende isiklik tulevane pensioniraha ning mida rohkem raha sinna kogutud on, seda suuremat pensioni on võimalik tulevikus saada või siis seda varem on võimalik pensionile minna. Lähikuudel jõuab pensionikogujateni pensioniäpp, mis võimaldab saada kõigil inimestel sõltumata oma valitud pensionifondist ülevaade mitu eurot on nad täna oma pensionisammastesse kogunud ning kui suureks igakuiseks pensioniks see kõik omakorda teisendub, kui ühel hetkel tuleb aeg pensionile minna. See aitab teha otsust, kas peaks täiendavalt juurde koguma.“

Tööandjapensioni soodustamine

Tööandjapension on mujal Euroopas tavapärane nähtus ningvõimalus erasektori raha suuremaks kaasamiseks, et paremini kindlustada töötajate tulevast pensionipõlve ja motiveerida vastutustundliku säästmise ning investeerimise mõttemaailma tekkimist.

16 aastat pärast Eesti kolme sambalist pensionireformi on vabatahtlik pensioniks kogumine jätkuvalt tagasihoidlik. Kukemelki sõnul on kolmanda samba pensionifondide kogumaht ca 25 korda väiksem kui teise samba fondide maht. “Kogumine kolmandasse sambasse käib täieliku vabatahtlikkuse alusel ning tööandjatel puudub täna igasugune stiimul inimesele palga asemel maksta osa tasust kolmanda samba pensionifondi,” kinnitab ta.

Selleks, et sarnaselt muule Euroopale jõustuks tegelikkuses ka Eestis tööandjapensioni süsteem, on vaja tööandjatele luua maksustiimul. “Tööandjate kolmanda samba pensioni sissemakseid võiks maksustada praeguse 33% asemel 13%-ga,st vabatahtlikke pensionisääste ei maksustata täiendavalt esimese samba maksetega.See oleks meede, mil oleks potentsiaali kaasata Eesti pensionisüsteemi olulises mahus täiendavaid vahendeid,” usub Kukemelk.

Tööandjate ja tööandjapensioni pakkujate poolt vaadatuna ongi peamiseks murekohaks sotsiaalmaks, mille osas lootus riigipoolsele soodustusele on mõistetav. Seda otsust pole Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõnistesõnul siiani aga sündinud – see on pikaaegne vaidlus lihtsast ja väheste soodustustega maksupoliitikast versus tööandja rollist töötajate sotsiaalkaitses. “Kui maksuküsimused kõrvale jätta, siis on muus osas tee tööandjapensioniteks sillutatud,” usub Tõniste.