Eestis viibib visiidil Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes arutab riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja sellega seotud majanduspoliitilisi samme. Visiit toimub IMFi iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. Kohtumisel FinanceEstoniaga keskenduti Eesti kapitaliturgude olukorrale ja kitsaskohtadele.
Delegatsiooni kohtumiste peateema on Eesti majanduse konkurentsivõime ja eelarve jätkusuutlikkus. IMF soovib saada põhjaliku ülevaate majanduse taastumise tugevusest, palgakasvu ja inflatsiooni aspektist ettevõtete konkurentsivõimes ning kaubandustollide ja rahvusvahelise ebakindluse mõjust Eesti majandusele. Erilist tähelepanu pööratakse kaitsekulutuste rahastamisele, aga ka maksutulu suurendamisele.
Kohtumisel FinanceEstonia esindajatega keskenduti kapitaliturgude arendamise kitsaskohtadele ja vajadusele. FinanceEstonia seisukohti tutvustasid juhatuse esimees Kaido Saar, kapitaliturgude töögrupi juht Valeria Kiisk ning tegevjuht Anu Müürsepp. IMFist osalesid missioonijuht Vincenzo Guzzo, Bingjie Hu, Irina Bunda ja Carlos de Resende, lisaks Eesti Panga esindaja fondi juures, Krista Kollo.
Kapitaliturgude kitsaskohad ja arendusvajadused
Arutelu keskendus sellele, kuidas tugevdada Eesti kapitaliturge ja parandada ettevõtete ligipääsu rahastusele. Rõhutati vajadust institutsionaalsete nurgakivi investorite järele, mille vähesus on takistuseks ettevõtete kasvule – eriti olukorras, kus pensionisüsteemi muudatused on vähendanud kohaliku kapitali kättesaadavust. Toodi esile, et kuigi start-up’idel on ligipääs riskikapitalile, tekib kasvufaasis ettevõtetel sageli rahastuse mõttes keeruline periood, kus võimalikke rahastusallikaid napib. Samuti on piiratud teadlikkus erinevatest rahastusvõimalustest.
IMF tundis huvi, kas valitsus tajub kapitalituru arendamise olulisust ning kuidas suunata rohkem kodumaiseid sääste kohaliku ettevõtluse kasvu toetamiseks. Arutati võimalusi sügavama ja likviidsema turu loomiseks, sh topeltnoteerimise ja suurinvestorite kaasamise kaudu. Viimased kaks sammu on omavahel seotud, sest rohkem emitente toob ka uusi investoreid. Eesti on küll ükssarvikute kasvulava, ent kui need ükssarvikud soovivad siseneda börsile, vaadatakse pigem suurte rahvusvaheliste investorite huviorbiidis olevate turgude suunas. Topeltnoteerimise võimalus annaks positiivse tõuke ka Eesti turule.
Samuti rõhutati vajadust ühtlustada regulatiivset keskkonda Euroopa tasandil ning leevendada bürokraatiat, mis praegu pärsib uute finantsinstrumentide turuletulekut. Euroopa kitsaskohaks võrdluses näiteks USA-ga on liigne fragmenteeritus – igas riigis on oma regulatsioonid ja bürokraatia ning puudub ühtne lähenemine. Lisaks iseloomustab tänast olukorda madal riskivalmidus, sh seisab märkimisväärne osa kapitalist lihtsalt pangakontodel. Majanduskasvu ja investeerimisaktiivsuse taastumise eelduseks on ühtlasi SIU (Savings and Investments Union) tegevus eesmärgiga vähendada regulatiivseid takistusi ning võimaldada uutel finantsinstrumentidel ja lahendustel turule siseneda.
Delegatsioonile anti ülevaade sellest, et praegune investeerimisaktiivsuse langus tuleneb suures osas ebakindlusest ja kõrgest hinnatasemest, mistõttu paljud ettevõtted hoiavad rahalisi vahendeid reservis. Märgiti ka, et turul on täheldatav huvi võlakirjade vastu, kuid omakapitaliinvesteeringud on tagasihoidlikud ning puudu on näiteks kohalikke fonde, mis fokusseeriks võlainvesteeringutele (erakrediidi ja võlakirjade fondid). Kapitali efektiivsemaks suunamiseks rõhutati strateegilise ja koordineeritud lähenemise vajadust, tuues näiteks kaitsesektori Euroopa Liidu tasandil killustunud investeeringud.
Finantssektori olukord ja koostööväljavaated
IMFi delegatsioon saab visiidi käigus üldpildi nii Eesti finantssektori olukorrast ja väljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu tõkestamise poliitikas ja korralduses. Nagu varasematel aastatel, on nüüdki teemaks Eesti finantsjärelevalveasutuste valmisolek astuda finantsstabiilsuse tagamisel lisasamme, kui see peaks vajalikuks osutuma.
IMFi delegatsioon kohtub valitsuse ja riigikogu liikmetega ning Eesti Panga, ministeeriumite, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja analüütikutega. Samuti kohtutakse kommertspankade, erialaliitude ja eraettevõtete esindajatega.
Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid iga liikmesriigiga kord aastas. Konsultatsiooni tulemusel valmib aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale. Ühtlasi avaldas IMF soovi koostöö jätkamiseks FinanceEstoniaga ning finantssektori esindusorganisatsiooni seisukohtade kaasamiseks tulevastes analüüsides.
