Märtsi alguses kohtusid FinanceEstonia esindajad rahandusminister Jürgen Ligiga, et arutada Eesti majanduse arendamiseks olulisi finantssektori teemasid. Kohtumine keskendus kapitaliturgude arengule, pensionisüsteemi tugevdamisele, fintech-sektori kasvule ning teistele praktilistele sammudele.
Kapitaliturgude strateegia väljatöötamine
FinanceEstonia rõhutas vajadust luua Eesti kapitaliturgude strateegia, mis aitaks parandada ettevõtete ligipääsu nii kohalikule kui ka väliskapitalile. Kohtumisel märgiti, et kapitaliturgude tugevdamine toetab ettevõtluse arengut, loob uusi töökohti ning suurendab riigi maksutulu. Oluliseks peetakse pensionifondide suurema rolli toetamist kohalikul kapitaliturul, et neist saaksid “nurgakivi” investorid, mis aitavad kaasa pikaajalisele stabiilsusele ja majanduskasvule.
FinanceEstonia hinnangul tuleks soodustada pensionifondide aktiivsemat osalemist kapitaliturul ning riik võiks eeskuju näidata, suurendades oma aktiivsust riigivõlakirjade ning riigiettevõtete aktsiate ja võlakirjade pakkumisel. Lisaks soovitati vähendada väärtpaberite avalike pakkumiste ettevalmistuskulusid ja muuta prospektimenetluse tingimused lihtsamaks, et ka väiksematel ettevõtetel oleks kergem kapitaliturule siseneda.
Pikaajaline säästmine ja toimiv pensionisüsteem
Kohtumisel peatuti ka Eesti elanike pikaajalise säästmise ja investeerimise soodustamise teemal. FinanceEstonia esitas ettepaneku suurendada pensionisüsteemi paindlikkust ning toetada ettevõtjaid, kes panustavad oma töötajate pensionikogumisse. See motiveeriks inimesi suurendama oma sissemakseid II ja III pensionisambasse ning aitaks vähendada tulevikus pensionivaesuse riski.
FinanceEstonia soovitas teavituskampaaniate käivitamist ja automaatset kõrgema maksemäära rakendamist koos võimalusega sellest loobuda. Samuti oli jutuks tööandjapensioni topeltmaksustamise kaotamine ning mõte siduda tööandjapensioni maksemäär inimese enda valitud II samba maksemääraga (2%, 4% või 6%), et soodustada suuremat osalust pensionisüsteemis.
Fintech-sektori areng ja toetamine
Fintech-sektori kasvu ja Eesti kui innovaatilise finantsriigi kuvandi tugevdamiseks peeti oluliseks fintech-strateegia kinnitamist ja elluviimist. FinanceEstonia rõhutas, et Eesti fintech-sektori edulugu võib oluliselt suurendada välisinvesteeringuid ning tuua riiki juurde kõrge lisandväärtusega töökohti.
Eriti olulise sammuna nähti Eesti fintech-ettevõtete rahvusvahelise turunduse toetamist ning regulatiivse keskkonna kohandamist sektori vajadustele vastavaks. Lisaks tehti ettepanek toetada fintech-ettevõtete ekspordivõimekust ja lihtsustada välismaalaste töötamise ning projektide elluviimise tingimusi, näiteks läbi ingliskeelsete registrite ja aruandlussüsteemide loomise.
Positiivne krediidiregister vastutustundlikuks laenamiseks
Kohtumisel arutati ka positiivse krediidiregistri loomise vajalikkust ning hetkeseisu. FinanceEstonia hinnangul aitaks register vältida tulevikus eraisikute liigset laenukoormust ning tagaks krediidiandjatele täpsema teabe laenutaotlejate finantskohustuste kohta. Selline register suurendaks tarbijate finantsalast turvalisust ning vähendaks laenuriske. Samuti peeti oluliseks krediiditeabe seaduse loomist, et tagada laenuandjatele ligipääs vajalikele andmetele ning tagada läbipaistev finantskeskkond.
Regulatiivse keskkonna parandamine ja halduskoormuse vähendamine
Kohtumisel arutati ka vajadust muuta Eesti ettevõtluskeskkond ettevõtjasõbralikumaks, sealhulgas vähendada dubleerivat ja ebavajalikku halduskoormust. FinanceEstonia tegi ettepaneku lihtsustada andmevahetust ettevõtete ja riiklike andmekogude vahel ning täiustada rahapesu tõkestamise lahendusi. Samuti rõhutas FinanceEstonia vajadust luua selge juhend andmete jagamise kohta ja võimaldada finantsasutustel hõlpsamalt kontrollida poliitiliselt mõjukate isikute (PEP) staatust.
Rahandusminister Jürgen Ligi ning ministeeriumi esindajad avaldasid kohtumisel toetust mitmetele FinanceEstonia ettepanekutele ning kinnitasid, et ollakse valmis tegema koostööd konkreetsete tegevusplaanide väljatöötamisel. FinanceEstonia loodab, et konstruktiivne dialoog jätkub ning toob kaasa praktilised lahendused Eesti majanduse ja finantssektori arendamiseks.
