Augusti lõpus toimus Eestis kohtumine Euroopa Liidu uue Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti (AMLA) juhtidega, et arutada koostöövõimalusi kohalike finantssektori esindajatega. FinanceEstoniat esindasid kohtumisel Taavi Tamkivi (Salv) ja Toomas Vaher (Ellex). AMLA juhtkond plaanib sarnaseid visiite kõigisse liikmesriikidesse, et tutvustada oma ülesandeid ning kuulata kohalike turuosaliste tagasisidet.
Kohtumisel tutvustas AMLA ambitsioonikat visiooni: laiendada tiim tänaselt 30-lt inimeselt 430-ni aastaks 2027, luua ELi-üleselt ühtlustatud rahapesuvastane reeglistik ning asutada keskne finantsluureüksus (FIU), mis toetaks liikmesriikide koostööd.
Taavi Tamkivi sõnul rõhutas asutus, et erasektori kaasamine on selle mudeli keskmes. “AMLA soovib toimida kui innovaatiline ja tehnoloogiliselt teadlik organisatsioon – pigem kui Euroopa-sisene “start-up”, mitte traditsiooniline ametkond. Samal ajal pööratakse erilist tähelepanu lihtsusele, tõhususele ja kulude mõistlikkusele, et uus raamistik ei tähendaks täiendavat halduskoormust ettevõtetele.”
Eesti avaliku ja erasektori koostöömudeleid, mis toimivad erinevates vormides, tõsteti kohtumisel esile kui praktilisi näiteid sellest, kuidas erinevad osapooled saavad edukalt ja seaduslikult finantskuritegevuse vastu võidelda ja regulatsioone järgida. “Meie piirkondlikud kogemused aitavad kaasa kogu Euroopa paremale valmisolekule vastata AMLR ja GDPR regulatsioonidest tulenevatele ootustele,” lisas Tamkivi.
Toomas Vaheri sõnul toodi FinanceEstonia poolt eelkõige välja ootused, et liigutaks reaalselt proportsionaalse ja riskipõhise tegutsemise suunas, välditaks bürokraatia kasvu ja harmoniseerimise käigus süvenetaks ka alamsektorite eripäradesse, et väiksemaid ja keskmise suurusega ettevõtteid ei koormataks üle. “Rõhutati viit peamist eesmärki: parima praktika kujundamine, koostöö erasektoriga, tehnoloogia kasutamine, ameti enda vastutus ja tagasiside ning suunata vaadet ka väljaspoole Euroopat.”
Administratiivse koormuse vähenemise osas AMLA juht Vaheri hinnangul liialt optimistlik ei olnud, kuna suhteliselt detailne regulatsioon on juba esimese tasandi õigusaktidesse sisse kirjutatud ja neid läbi juhendite või praktika kujundamise ei saa muuta. “Küll võiks paraneda kohustatud subjektide omavaheline koostöö, kuid teatud piirini, probleemiks võib olla andmekaitse ja ka derisking, mis sunnib hoidma joont, et kõik osalised peavad kliente ise hindama,” lisas Vaher.
AMLA ootab aktiivselt koostööd ja sisendit erasektorilt. Tegemist on kujunemisjärgus institutsiooniga, millel on potentsiaal muuta oluliselt kogu Euroopa AML-järelevalve kvaliteeti.
