Reformierakonna ja Eesti 200 võimuliit kinnitas 24. mail koalitsioonileppe aastateks 2025–2027, milles said sõnastatud valitsuse peamised printsiibid: riigikaitse ja julgeolek, maksud ja majanduse konkurentsivõime ning lihtne asjaajamine. Julgeolekuteemal jätkatakse senisel rajal ja paljud muudki eesmärgid on varasemast teada. Finantssektorit puudutavat sisu kommenteerivad FinanceEstonia juhatuse liikmed ja töögruppide juhid.
FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul on üldises plaanis värsket koalitsioonilepingut meeldiv lugeda. “Tegemist on tasakaalustatud kavaga, mis suunab tugevama tähelepanu nii riigi kaitsmisele kui ka majanduse aktiivsele arengule. Silma hakkasid konkreetsed tähtajad, mida tuleb kindlasti tunnustada,” ütles ta.
Saare sõnul oli hea meel näha ka FinanceEstonia toodud vajaduste adresseerimist, sealhulgas pensionisüsteemi puudujääkide leevendamist, positiivse krediidiregistri loomist, finantsinnovatsiooni ja kapitaliturgude edendamist. “Kuigi tuleb tõdeda, et viimased kaks jäid siiski üldsõnaliseks.”
FinanceEstonia juhatuse liige Andrus Alber tunnistab, et rõhk vajadusel hoida riigirahandus korras ning tõsta kaitsekulusid on sümpaatne. Samas astutakse tema hinnangul mitmeid samme, mis eelarve tasakaalule kaasa ei aita. “Hiljutine Rahvusvahelise Valuutafondi missioon viitas taaskord vajadusele vaadata üle varamaksude teema, kaasates varamaksude kaudu senisest rohkem raha. Seda uue valitsuse tegevuste all ei paista ja automaksu puhul plaanitakse hoopis astuda samme, mis vähendavad automaksust laekuvaid summasid,” ütles Alber.
Finantssektorit puudutavates punktides on Alberi sõnul hea meel lugeda, et jätkatakse tegevusi positiivse krediidiregistri loomiseks, statistika kogumisega seotud halduskoormuse vähendamiseks ja plaanitakse töötada välja finantspettuste tõkestamise tegevuskava. Kõiki neid tegevusi FinanceEstonia kindlasti toetab. “Koalitsioonileping jätkab varasemat joont kapitaliturgude osas – lubatakse neid arendada, ettevõtete börsile viimist lihtsustada ja riigiettevõtteid erastada, kuid varasemaga võrreldes ei ole konkreetsust juurde tulnud.”
Kapitaliturgude arendamise vajadus
FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht Valeria Kiisk tõi välja, et koalitsioonilepinguga ütleb valitsus välja ambitsiooni olla riik, mis soosib ettevõtlust ja inimeste ettevõtlikkust. Tervitatav on ka finantskirjaoskusele suunatud tegevused – nii eraisiku kui ka ettevõtjate tasemel. Samuti on mõistlik riigi osalusega ettevõtete ülevaatus. “Kauaoodatud eesmärk on parandada ettevõtjate ligipääsu kapitalile, kuigi see jääb suuresti sisustamata eesmärgiks. Koalitsioonileping toob välja, et ligipääsu kapitalile parandatakse EISi finantstoodete turule toomise kaudu – ja see ongi kahjuks konkreetse algatusena kõik,” kommenteeris Kiisk.
Lisaks toob koalitsioonileping mitmekesise rahastuse näitena Euroopa Liidu meetmeid ja ajutist eelarvereeglite paindlikkust. “See võib tähendada, et Euroopa ja riigi rahastuse osakaal ei vähene, võib olla isegi suureneb. Aga EIS finantstooted, riigi- ja Euroopa Liidu rahastusskeemid ei asenda toimivat kapitaliturgu, mis viib kokku head äriideed ja investorid – institutsionaalsed ja jainvestorid, meie regioonist ja rahvusvaheliselt. Meie kapitalituru areng vajab mõtestatud samme, mis loob silla erakapitali ja erasektori ettevõtmiste vahel. Ja seda vaadet uus koalitsioonileping ei paku,” lisas Kiisk.
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus
FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juhi Age Petteri sõnul on rõõmustav näha, et koalitsioonilepe sisaldab konkreetseid samme ka pensionide parandamise suunas. 2021. aasta pensionireform tõi tema sõnul kaasa süsteemi murenemise ning täna seisavad enam kui 250 000 inimest silmitsi väljakutsega tagada endale elamisväärne sissetulek pensionieas.
“Valitsus on juba aastaid rääkinud kolme sambaga pensionisüsteemi tugevdamisest ning uus koalitsioonilepe sisaldab punkti, mis käsitleb inimeste taasliitumist teise sambaga. See on oluline edasiminek: kõik need, kes mingil põhjusel sambast lahkusid, saavad viie aasta pärast uuesti liituda. Suurendades oma isiklikke panuseid tavapärase 2% asemel 4% või 6%, on võimalus endale ikkagi arvestatav lisaraha koguda,“ tõdes Petter.
Koalitsioonileping adresseerib samuti kinnisvarapensioni loomise analüüsi (nn reverse mortgage). Petteri sõnul on iga lisavõimalus paindlikkuse osas teretulnud, kuigi praeguses majanduskeskkonnas ei pruugi see olla tema hinnangul kõige kriitilisem samm. Samuti arutatakse võimalusi kasutada pensionivara kodulaenu täiendava tagatisena. “Kuigi koalitsioonileppes puuduvad selle kohta konkreetsed detailid, oleks lisapaindlikkus kogumise ajal kindlasti kasulik.”
FinanceEstonia jaoks olulise tööandjapensioni teema välja jätmine koalitsioonilepingust valmistab aga pettumust. “2023. aasta aprillis lisati leppesse punkt töötajatele soodsama kogumise võimaluste loomiseks koos tööandjapensioniga. Värskes leppes see aga puudub, kuigi pikaajalise pensioniajalooga riigid näitavad selgelt selle tähtsust laiapõhjalisema kogumise edendamisel,“ selgitas kogumispensioni töögrupi juht.
2022. aastal koostasid Rahandus- ja Sotsiaalministeerium Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi, milles tõdeti mitmete muudatuste vajalikkust – nii tööandjapensioni loomist kui ka II samba sissemaksete vabatahtliku tõstmise võimalust. Petteri sõnul esitas eelmisel aastal üle 74 000 inimese avalduse II samba sissemakse määra suurendamiseks, ehk muudatused said hästi vastu võetud.
“Turuosalistena jätkame tööandjapensioni loomise toetamist nii analüüside kui ka teiste riikide praktika jagamise kaudu. Usume kindlalt, et tööandjapensioni loomine on võtmetähtsusega meie pensionisüsteemi tugevdamisel ja laiapõhjalisemaks muutmisel,“ kinnitas ta.
