Märtsis toimus nii FinanceEstonia kestliku rahastuse töögrupi kohtumine kui ka rahandusministeeriumi eestvedamisel toimunud Kestliku Rahastamise Foorumi kohtumine.

FinanceEstonia töögrupis käisid kestlikkusega seotud tegevusi tutvustamas Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooni esindajad. FinanceEstonia liikmetelt saabunud teemakohasest sisendist andis ülevaate Cobaltist Marina Kotkas.

Kestliku Rahastamise Foorumi kohtumisel andis Rahandusministeerium ülevaate finantssektori regulatsioonist ja kestlikkusaruandlusest (CSRD). Euroopa äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) vastuvõtmine Eesti õigusesse jääb sügisesse ning Eestil pole hetkel plaanis direktiivist kaugemale minna. Kestlikkusaruandlus koostatakse tuginedes Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) poolt koostatud Euroopa kestlikkusaruandluse standarditele (ESRS), mis on jõustatud EL otsekohalduva määrusega.

• Suurettevõtetele kohalduv standard võeti vastu 2023. aasta detsembris.
• Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) standardite tähtaeg Euroopa Komisjonile on 30. juuni 2024. Tulemas on kaks eri standardit: üks börsiettevõtetest VKE-dele ja teine vabatahtlik standard.
• Sektoriaalsed standardid, kolmandate riikide ettevõtete standardid aastaks 2026.

Rohkem praktilist infot kestlikkusaruandluse kohta leiab Rahandusministeeriumi veebist.

Foorumil esinenud Eesti Panga fookuses on analüüsida ja avaldada kliimamuutustest ja kliimapoliitika eesmärkidest tulenevate riskide mõju. Samuti on prioriteediks sularaha keskkonnajalajälje ning panga enda tegevuse keskkonnamõju vähendamine. Finantsinspektsioon andis ülevaate Euroopa järelevalveasutuste algatustest ning eraldi oli juttu rohepesust ja selle ennetamisest. Kliimaministeeriumi esinad ja tutvustas roheväidete direktiivi algatust ja selle eeldatavat mõju.

Kõike arvesse võttes on kestlikkuse teemadega seotud regulatsioonide ja tegevuste hulk suur. FinanceEstonia töögrupi liikmete sõnul on nii turuosalistel kui ka riigil oluline astuda selle teemaga tegelemisel ühte jalga. Seetõttu on väga tervitatav ka riigi initsiatiiv Kestliku Rahastamise Foorumi korraldamisel, et luua turuosalistele regulaarselt toimuv keskkond info vahetamiseks ja teemade sektoriüleseks arutamiseks.

Eraldi peetakse oluliseks leida ka võimalused, et lisanduvate raporteerimiskohustustega kaasnev halduskoormus ei kasvaks turuosalistele ebamõistlikult suureks. Siingi näevad FinanceEstonia töögrupi liikmed võimalust kasutada väikese (digi)riigi eeliseid ning töötada ühiselt välja tööriistad kestlikkuse nutikaks rakendamiseks, millest miks mitte võiks kasvada välja ka Eesti järgmine suur edulugu.