FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juhtimise võttis alates sügisest seniselt juhilt Aare Tammemäelt üle Redgate Capitali partner Valeria Kiisk. Uurisime, milliste ootuste ja mõtetega uus töögrupijuht uues rollis alustab.
Saame esmalt tuttavaks – millega sa igapäevaselt tegeled ning milline on sinu taust finantssektoris?
Olen terve oma tööelu olnud tegev finantsvaldkonnas, alustasin varahalduses ning sealt liikusin ettevõtete nõustamise juurde. Viimased pea 15 aastat olen igapäevaselt seotud Redgate Capitaliga, kus tegelen nii ettevõtte üldjuhtimise kui ka kapitali kaasamise ja ettevõtete ühinemis- ja omandamistehingute nõustamisega.
Mis on sinu senine kokkupuude FinanceEstoniaga ning miks otsustasid töögrupi juhtimise väljakutse vastu võtta?
Redgate Capital on liikmena FinanceEstonia tegemistesse panustanud pikki aastaid, seega olen ka mina peamiste tegevusvaldkondadega üsna hästi kursis. Mulle meeldivad väljakutsed, millel on reaalne mõju. Viimased aastad on toonud kapitaliturgudele palju muutusi, mis vajavad ümbermõtestamist sama palju kui fundamentaalsemad kitsaskohad, millest oleme teadlikud juba pikemat aega. Meie kapitaliturgude mitmekesisus ja sügavus jäävad arenenud maailmale alla ja tõenäoliselt nii jääb ka tulevikus – ehkki me saame sellegi poolest palju ära teha, et tõsta ettevõtjate teadlikkust, tuua rohkem rahvusvahelisi investoreid, luua raamistik kohaliku kapitali parimaks rakendamiseks. Tööalaselt asun koos Redgate Capitali meeskonnaga kapitaliturgude südames ja oman arusaama, milline on valitsev sentiment ja millised probleemid vajaksid lahendamist. Samas üheskoos kogu sektoriga näeme veelgi rohkem ning suudame luua kestvaid muudatusi.
Millised on esimesed mõtted seoses töögrupi ühiste tegevustega?
Esmalt on mul suur soov saada töögrupi liikmetega rohkem tuttavaks. Ehkki olen pikemat aega olnud töögrupi liige, siis viimastel aastatel pole õnnestunud palju füüsiliselt kohtuda ning lisandunud on ka uusi liikmeid. Hea meelega kuulaksin esmalt liikmete mõtteid, mis kitsaskohti ja võimalusi nähakse just praegu ning kuidas saame üheskoos tegutsedes lahenduste juurde liikumiseks. Töögrupi liikmete mõtted on teretulnud alati, nii koosolekul kui ka enne ja pärast seda. Hea meelega kohtun, helistan ja kirjutan igaühega.
Samuti tuleb planeerida järgmisi kohtumisi ja tegevusi. Nagu traditsiooniks on saanud, kutsume hooaja avakoosolekule avaliku sektori esindajaid rääkima oma prioriteetidest ja plaanidest, et saaksime seejärel arutleda ka oma plaanide üle. Eesmärk on panna ühiselt paika mõned fookusteemad, millele keskendume lähema aasta jooksul. Euroopa Liidu ja meie kohaliku kapitaliturgude arendamise strateegia, jätkusuutliku rahanduse muudatused ja võimalused turuosalistele, investeerimistoodete laiem kättesaadavus kohalikele investoritele ning rahvusvaheline koostöö on kindlasti mõned olulisematest teemadest, mida paneksin ise lauale.
Palju räägitakse finantsharidusest kooliprogrammi osana, aga vähem on juttu ettevõtjate rahatarkusest. Ka see võiks minu hinnangul olla eraldi teema ja fookus, et ettevõtjate mõttemaailma avardada, tutvustada erinevaid võimalusi ning kasvatada seeläbi teadlikkust. Kindlasti on jätkuvalt põhjust rääkida ka riigiettevõtete börsile viimisest – riigi mätta otsast vaadatuna on see täiendav võimalus niigi auklikku kassat täita. Kõige selle kõrval ei tohi unustada ka suurt pilti – peame olema avatud ja suhtlema aktiivselt rahvusvaheliste partneritega, et sealt parimaid praktikaid ja toimivaid lahendusi Eestisse tuua.
