Nii suurte kui ka väiksemate projektide rahastamise juures kerkib aina enam üles turvalisuse ja usaldusväärsuse küsimus, nentisid mitmed FinanceEstonia Foorumil osalenud eksperdid.
Tänavune konverents kandis nime “Future of Financing: Amazon, China and Robots?” ning tõi Tallinnasse Vabale Lavale kokku enam kui 350 külastajat ning hulga põnevaid esinejaid. Üheks päeva keskseks teemaks kujunes projektide ja äriideede muutuv rahastamine ning selle turvalisus. On selge, et finantsmaailma arengu keskmes on usaldus raha väärtusesse ja süsteemide toimimisesse – seda usaldust on vaja säilitada ka finantsinnovatsiooni toetamisel, muuhulgas läbi regulatsioonide.
Näiteks esimeses paneelis „ICO=IPO?“ osalenud rääkisid sellest, et IPO’d ehk aktsiate avalikud pakkumised on rahakaasamise viisina pahatihti liialt kallid ning väiksemad, alles alustavad ettevõtted ei saa seda endale lubada. Samuti on IPO’d pigem ülereguleeritud, kuid ICO’d ehk tokenite avalikud pakkumised ikka veel alareguleeritud ning seetõttu ei pruugi investorite huvid olla piisavalt kaitstud. Nasdaq Helsingi juht Henrik Husman märkis, et kahjuks võib vahel olla ICO’de puhul tegu ka lihtsalt pettusega. “IPO on investorite kaitse seisukohalt kindlasti turvalisem,” kinnitas ta.
Idufirma Change asutaja ja juht Kristjan Kangro märkis, et ICO’de puhul peaks riik hakkama seda valdkonda rohkem reguleerima, sest see aitaks kaasa investorite huvide kaitsele. Veel vähetuntud ICO’sid, mis võivad väikefirmale olla heaks lahenduseks raha kaasamisel, ei tasu ka üleliia karta. Kangro tõi ühe näitena, et rahapesu läbi pankade on mitmeski mõttes palju hullem asi, kuna ICO’de tehingud on kõik tagasiulatuvalt väga hästi jälgitavad.
Valtonen: tunnel on jätkusuutlik projekt
Konverentsil arutleti lisaks traditsioonilisemate ja uudsemate rahastamisviiside võrdlemisele ka rahastajate päritolu turvalisuse üle. Viimane teema kerkis suuresti Tallinna-Helsingi tunneli potentsiaalsete rahastajate Hiina päritolu tõttu.
Euroopa Komisjoni transpordiekspert Herald Ruijters ütles, et Hiina investorite leidmises pole midagi halba, kui ollakse kindlad nende heas taustas ja Euroopa Liidu reeglite järgimises. “Soovitan tunneliehitajatel mitte olla täiesti sõltuvad hiinlastest. Suur hulk Euroopa Liidu ettevõtteid peaksid samuti olema investorite ringis, siis ma usuksin sellesse projekti palju rohkem,” ütles ta.
Tallinna-Helsingi tunneliprojekti üks eestvedajatest Kustaa Valtonen pareeris samas kõhklusi Hiina investorite suunal väitega, et kui näiteks Vene raha on kõlvanud Euroopasse tuumajaamade ehitamiseks, siis kõlbab Hiina raha ka tunneli ehitamiseks. “See tunnel on jätkusuutlik projekt,” kinnitas Valtonen kõigile saalis viibijatele ja paneelis osalevatele kahtlejatele.
Kõnealuses paneelis osalenud endine Rail Balticu eestvedaja Baiba Rubesa nentis, et suurte projektide valmimine ei seisa raha puudumise taga. “Pigem on küsimus üldises usalduses ja erinevate osapoolte panustamises. Hiigelprojektid peavad olema sellised, et annavad ühiskonnale midagi olulist pikaks ajaks. Euroopast õigel ajal vajaliku raha saamine pole mingi probleem. Iseküsimus on, kuidas seda raha kasutatakse ja kes selle eest vastutab,” rääkis Rubesa.
Ent kuidas siiski leida rahastajaid? Revoluti Põhja-Euroopa PR-juht Ieva Elvira Kazakeviciute tunnistas selleteemalises paneelis, et alguses oli Revoluti ideed peaaegu võimatu maha müüa. Revolut pakub pangateenuseid internetis ning räägib endast kui alternatiivist traditsioonilistele pankadele. Võimalikud investorid olid aga alguses vägagi skeptilised. “Asutajad ja juhid panid oma raha sisse. Samm sammu haaval ja kõva tööga hakkasid lõpuks investorid sisse tulema,” meenutas Kazakeviciute.
Veriffi asutaja Kaarel Kotkas ütles, et rahastamise leidmiseks pead tegema midagi paremini kui varem on tehtud. “Miski meie idee juures on töötanud,” nentis kõvasti raha kaasanud idufirma asutaja. “Lisaks ideele peab aga alati olema ka plaan. Ja siis tuleb teha kõvasti tööd. Loomulikult on minevikus mõned potentsiaalsed investorid ka mulle “ei” öelnud.”
Inimnäoline robot
Huvitavate vestluspaneelide kõrval oli konverentsi üheks hittesinejaks kahtlemata robot Sophia. Tegu on praeguseks kõige kaugemale arendatud humanoidrobotiga, kes suudab teha kümneid näoilmeid, räägib juba päris soravat juttu ning omab Saudi Araabia kodakondsust.
Robot Sophia omanikfirma Hanson Robotics asutaja ja juht David Chen näitas oma ettekandes, kui võimsalt on tehnoloogia arenenud läbi aastakümnete. Chen meenutas, kuidas tema oma keskkooliajal paarkümmend aastat tagasi lasi isal koju osta personaalarvuti ning tollal küsisid paljud temalt imestunult, milleks on kodus sellist asja vaja. Nüüd on aga kõigil taskus nutitelefonid.
Chen mõtiskles ka selle üle, milliseks muutub Sophia kümne aastaga. “Nii nagu on arenenud muu tehnoloogia, on ka Sophia sugused robotid ilmselgelt väga palju edasi arenenud. Tal on kümne aasta pärast palju rohkem funktsioone, tal on jalad. Ta oskab laulda. On rohkem inimese moodi, oskab rohkem tundeid väljendada oma näoga,” loetles Chen tõenäolisi arenguid AI-tehnoloogias.
