27. märtsil esitas FinanceEstonia ettepanekud KredExi kaudu koroonaviirusest tingitud majanduslike tagajärgede leevendamiseks mikro- ja väikeettevõtetele.
Vabariigi Valitsus on otsustanud rakendada läbi KredExi mitmeid ettevõtlust toetavaid meetmeid. Täna teadaoleva info kohaselt on plaanis rakendada neid eelkõige läbi pankade ja kui pangad mingil põhjusel ettevõtjatele vastu tulla ei saa – näiteks toetuse saajate suurt hulka arvestades paratamatult suureneva töökoormuse tõttu – siis kaalub KredEx otselaenamist. Kuigi absoluutmahus on pankade kaudu väljastatud laenud suurima turuosaga, siis soovime juhtida valitsuse tähelepanu sellele, et aasta aastalt on järjest enam kasvanud ka Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate, pankadeks mitte olevate rahastajate osakaal. Taolisi krediidiandjaid on palju just mikro- ja väikeettevõtete kategoorias, kus pangad sageli tegutseda ei soovi ning kus on vajalik laenusaajate olukorra ja tegevuse detailsem tundmine. Seda tühimikku on täitmas Finantsinspektsiooni tegevusloaga ja Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad krediidiandjad.
Krediidiandjate poolt väikeettevõtetele antud laenude maht on absoluutnumbrina pankadega võrreldes väike. Väikeettevõtetele antud laenude kogumaht, nii kinnisvaraga tagatud kui ka ilma kinnisvara tagatiseta, on ca 150-200 miljonit eurot, kuid kuna laenuvõtjad on väiksed ettevõtted, siis tähendab see mitut tuhandet laenusaajast mikro- ja väikeettevõtet. Enamik taolistest laenusaajatest on ka tööandjaks, mistõttu on nii taoliste ettevõtete kui nende loodud töökohtade säilitamise mõttes eriti oluline, et Vabariigi Valitsuse poolt kavandatud toetusmeetmed jõuaksid kiiresti ja efektiivselt ka kõigi taoliste mikro- ja väikeettevõteteni.
Viimastel nädalatel on krediidiandjad saanud sarnaselt pankadega ridamisi maksepuhkuse ja maksegraafikute muutmise taotluseid, mida on vastutustundlikult ka menetletud ning püütud ettevõtjatele vastu tulla. Kui Vabariigi Valitsuse poolt mõeldud ettevõtete toetusmeetmed suunatakse krediidiandjatest mööda, siis on see ohuks nii laenusaajatest mikro- ja väikeettevõtjatele kui krediidiandjatele, sest krediidiandjad ei pruugi olla võimelised absorbeerima kogu klientidele Covid- 19 viirusest tekkivat kahju vaid oma ressursside arvelt. See tähendab aga krediidiandjatele olulist tagasilööki nende enda rahavoos ning võib halvemal juhul kaasa tuua töökohtade kaotuse nii krediidiandjate kui nende klientide hulgas. Siinkohal on oluline rõhutada, et üldjuhul krediidiandjad Eestis pankadest laenu või krediidiliine ei saa, kuna emaettevõtete tasandil on otsustatud edasilaenamist mitte toetada. Seega on klientidelt saadav rahavoog pluss kapitaliturud krediidiandjate jaoks peamiseks rahastuskanaliks. Kapitaliturud on täna aga krediidiandjate jaoks sisuliselt sulgunud. Seega on tekkinud tõsine turutõrge.
Eelöeldust tulenevalt tuleks meie arvates kiirelt laiendada KredExi koostööd ka krediidiandjatele järgmisel viisil:
- Võimaldada Finantsinspektsiooni tegevusloaga ja selle järelevalve alla kuuluvatel krediidiandjatel taotleda KredExilt laenu nii olemasolevate lühiajaliste laenude ja/või võlakirjade refinantseerimiseks kui ka mikro- ja väikeettevõtete rahastamiseks. Seega ei tohiks KredExile seada keeldu rahastada edasilaenamisega tegelevaid ettevõtteid. Alternatiivina võib kaaluda KredExi käendusel laenude saamist pankadest, kuid see võib olla oluliselt ajamahukam, kuna pankadel ei ole täna erilist soovi krediidiandjaid rahastada, välja arvatud hüpoteekide tagatisel.
- Laiendada KredExi pakutavaid käenduse/tagatise meetmeid ka Finantsinspektsiooni tegevusloaga ja selle järelevalve alla kuuluvate krediidiandjate poolt väljastatud laenudele.
Saame aru, et krediidiandjate laiemaks kaasamiseks on vaja KredExil rakendada teatud uusi protseduure ja tegevusi. Soovime rõhutada, et meie ettepanekul laieneksid KredExi meetmed vaid Finantsinspektsiooni järelevalve all olevatele krediidiandjatele. Seega ettevõtetele, kelle üle juba teostatakse riiklikku järelevalvet, kellel on seadusest tulenev kohustus auditeerida oma aastaaruandeid, omada siseauditit ja teha ridamisi muid toiminguid, mis on sarnased pankade laenu väljastamise põhimõtetele.
Tahame üle rõhutada, et me ei küsi toetust või abi või kulude kompenseerimist, vaid võimalust saada krediiti, mis koos intressidega tagasi makstakse. Seega riigile otsene kulu puudub, küll aga aitab see paljusid mikroettevõtjaid, kes tänaste pangakesksete meetmete kaudu riiklikust abipaketist osa ei saa. Samuti aitaks nimetatud meede riigi poolt plaanitavate meetmete kiiremat ja efektiivsemat jõudmist adressaatideni, aidates sellega säilitada ettevõtteid ja töökohti ning sellega ka maksubaasi.
