FinanceEstonia esitas Rahandusministeeriumile seisukohad krüptovaraturu seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Eelnõu kohaselt peavad turuosalised taotlema uued tegevusload. FinanceEstonia hinnangul ei ole antud lähenemine põhjendatud ning suurendab turuosaliste ja riigi kulusid. Lisaks esitas FinanceEstonia veel mitmeid ettepanekuid eelnõu täiendamiseks.
Euroopa tasandi krüptovaraturgude määruse (MiCA) siseriiklikul rakendamisel tuleb silmas pidada eesmärki võimaldada krüptovarateenuse osutajatel pakkuda teenuseid samade reeglite alusel üle Euroopa Liidu. Määruse ühetaoline ja vahetu kohaldamine tähendab, et see ei vaja eraldi riigisisesesse õigusesse ülevõtmist.
FinanceEstonia hinnangul annab tegelikkuses MiCA võimaluse kehtestada lihtsustatud menetlus tegevusloa saamiseks ja võimaldab ka pikendada üleminekuperioodi 2026. aasta 1. juulini. Mõlemad võimalused tuleks finantssektori katusorganisatsiooni hinnangul võtta kasutusele.
Krüptovaraturu seaduse eelnõu seab üsna ranged nõuded ka turuosaliste juhtorganitele. Kui teistes riikides piisab vaid ühest kõrgema juhtorgani liikmest, siis Eestis tuleks otsida viis kvalifitseeritud spetsialisti. MiCA-st ei tulene, et krüptovaraturu osalisel peab olema nõukogu ja/või rohkem kui üks juhatuse liige. FinanceEstonia hinnangul teeks vastav muudatus Eesti ebaatraktiivseks uutele taotlejatele ning seetõttu tuleks täiendavatest nõuetest loobuda.
FinanceEstonia ettepanekute kohaselt tuleks ühtlasi paremini tuvastada, kas siseauditi nõue krüptovarateenuse osutajatele MiCA-st ka reaalselt tuleneb ning kaaluda, kas siseriiklikult täiendava majandusaasta aruande auditeerimiskohustuse kehtestamine on kooskõlas MiCA kui määruse eesmärgiga.
Eelnõuga kavatsetakse teha muudatused ka teistesse seadustesse, näiteks plaanitakse muudatusi investeerimisfondide seaduses. Eelnõuga soovitakse sätestada tegevusloata väikefondi valitsejatele aktsia- või osakapitali nõue suuruses 25 000 eurot. Selgusetuks jääb aga põhjendus, miks on tegemist probleemiga, mis vajab lahendamist.
