FinanceEstonia esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) seisukohad seoses maksehäirete avaldamise juhendiga ning palus saadetud kommentaaridele ja küsimustele selgitusi. Juhendi põhjal jääb endiselt segaseks, millised kohustused sellega kellelegi laienevad. Samuti on juhendit keeruline automaatse protsessina rakendada.
FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul tuleks juhendis eristada selgemini, millised kohustused laienevad võlausaldajale, registripidajale ja päringu tegijale ehk andmete saajale. “Meie hinnangul on juhendis mitmes kohas tõlgendatud ka olemasolevaid õigusakte vääralt ning mitmel juhul jääb selgusetuks, kuidas on AKI jõudnud õigusaktide alusel toodud tõlgendusteni,” ütles Saar.
Tähelepanu juhiti ka asjaolule, et juhendis on toodud välja põhimõte, et maksehäire avaldamine ei ole peamine või ainus korrektsele maksekäitumisele suunav meede. Samas jääb Saare sõnul juhendit lugedes mulje, nagu ei tohiks võlgnikuga suheldes maksehäire avaldamisele üldse viidata, kuigi maksehäire avaldamise võimalikkusest tuleb andmesubjekti teavitada.
“Maksehäirete seadusekohane avaldamine või sellega hoiatamine mõjub kindlasti survemeetmena võlgniku maksekäitumisele. Seega ei saa väita, et maksehäire avaldamine ei tohi olla survemeede. Küll ei tohi maksehäire avaldamine olla peamine või ainuke survemeede,” lisas FinanceEstonia juhatuse esimees. Samuti jääb finantssektori esindajatele selgusetuks, kuidas hinnata, kas maksehäire avaldamine on üksnes survemeede ning kes peab seda hindamist teostama.
FinanceEstonia on varemgi juhtinud AKI tähelepanu sellele, et juhend ei ole kooskõlas olemasoleva kohtupraktika ja õigusaktide senise tõlgendusega. FinanceEstonia kriitika tulemusel on AKI loobunud indikatsioonist, et alla saja euro suuruste maksehäirete avaldamine võib võlgnikku ülemäära kahjustada. Samas keelab juhend endiselt seadusega vastuoluliselt avaldada maksehäireid, kui kohustuse rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Samuti nõuab juhend endiselt, et avaldatud maksehäires oleks põhivõlast ja intressist eristatud muud kõrvalkohustused (viivis, sissenõudmiskulud, leppetrahvid jms) ning seda, et igale kohustusele määrataks eraldi avaldamise tähtaeg.
FinanceEstonia ja turuosaliste seisukoht on, et nimetatud nõudeid ei ole võimalik efektiivselt täita. Maksehäirete avaldamise eesmärk võib jääda saavutamata, kui seda ei ole võimalik teostada automatiseeritud protsessina, mida maksehäire avaldamine oma olemuselt on.
Foto: Shutterstock
