Eelnõuga nähakse ette krediidiasutuste avansilise makse määra tõstmine 22 protsendile. FinanceEstonia hinnangul on eelnõuga ettenähtud muudatuste mõjude hindamine olnud pinnapealne ja piiratud. Näiteks on eelnõu seletuskirjas jäänud täielikult analüüsimata, kuidas Eesti krediidiasutuste maksukoormuse tõstmine 8 protsendipunkti võrra mõjutab pankade omakapitali ning seeläbi pankade laenuandmisvõimet.
“Tagasisideringile saadetud eelnõus ei ole seaduseandja avansilise tulumaksumäära kehtestamisel pankadele kehtestatud kapitaliadekvaatsuse reegleid mingil moel arvesse võtnud. Samuti puuduvad seletuskirjas selgitused või põhjendused, miks seadusandja on otsustanud nende arvestamisest loobuda,” ütles FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
FinanceEstonia hinnangul võib krediidiasutuste avansilise makse määra 22 protsendile tõstmine oluliselt mõjutada pankade poolt ettevõtetele ja tarbijatele väljalaenatava raha hulka. See omakorda võib endaga kaasa tuua intressimäärade tõusu, mis vähendab tarbijate ja ettevõtete võimalust laenu teenindada ning planeeritavaid investeeringuid ellu viia.
2018. aastal krediidiasutustele avansilise makse kehtestamisel leidis seadusandja, et see on vajalik eelkõige konservatiivse dividendipoliitika ja riigi fiskaalpoliitiliste eesmärkide tasakaalustamiseks ning selleks premeeriti stabiilsema dividendipoliitikaga ettevõtjaid jaotatud kasumile rakenduva madalama tulumaksumääraga. “Kui seadusandja otsustab selle madalama tulumaksumäära ära kaotada, siis peaks seadusandja sellise otsuse negatiivse mõju tasakaalustamiseks kaotama krediidiasutuste avansilised maksed täielikult,” lisas Saar.
Ühtlasi juhtis FinanceEstonia tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas puuduvad adekvaatsed põhjendused ning makromajanduslikud analüüsid, mis seletaksid maksumuudatuste kiireloomulisust ja seda, miks need muudatused ei võiks jõustuda näiteks 2025. aasta algusest või veelgi hiljem.
Foto: Shutterstock
