Lisaks 6. novembril seoses kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõuga esitatud sisulistele ettepanekutele, edastas FinanceEstonia riigikogu rahanduskomisjonile 13. detsembril ka muudatusettepanekud eelnõu konkreetsete sätete osas.

FinanceEstonia esindajate sõnul omavad pensionisüsteemis tehtavad muudatused olulist mõju nii kogu Eesti elanikkonnale kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud kohustustele tagada Eesti rahvuse ja riigi säilimine.

„Sellise kaaluga seaduse muudatused peaksid olema läbi analüüsitud ja võimalikud mõjud hinnatud viisil, et muudatused oleksid kooskõlas nii põhiseaduse kui teiste seadustega ning oleksid suunatud pensionäride toimetuleku probleemi lahendamisele nii lähemas kui kaugemas tulevikus, mitte ei tekitaks juurde uusi probleeme. II pensionisambast raha väljavõtmise lubamisega saavutatakse senise kogumispensioni süsteemi lõhkumise hinnaga täiendavate ressursside laekumine riigieelarvesse vaid lühiajaliselt,“ seisab FinanceEstonia poolt rahanduskomisjonile saadetud kaaskirjas.

II sambasse jääjate õiguste kaitseks tuleb FinanceEstonia hinnangul kehtestada II sambast raha väljavõtmisest etteteatamiseks võimalikult pikad tähtajad ning näha ette tagasivõtmistasu, mille suurus sõltub väljumisest etteteatamise tähtaja pikkusest. 

Eelnõule on koostatud mitu põhiseaduspärasuse analüüsi, muu hulgas advokaadibüroo Ellex Raidla ja advokaadibüroo Sorainen poolt, milles on viidatud eelnõus sisalduvatele põhiseaduspärasuse probleemidele. Seejuures on ka Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poolt tellitud analüüsides esile toodud, et piirang, mille järgi on õigus II sambast ühekorraga välja võtta kuni 10 100 eurot, ei ole põhiseadusega kooskõlas. 

„Eelnõud tuleks muuta selliselt, et II sambast väljuda soovijatele makstakse II samba vahendid välja võrdse arvu ja võrdses proportsioonis osamaksetena,“ rõhutab FinanceEstonia juhatuse esimees Andrus Alber. Kuna eelnõu kohaselt on võimalik välja maksta kogu isiku II sambasse kogunenud summa, siis saavad II sambaga liitunud ja sealt väljuvad isikud riigilt sisuliselt kaks „maksukingitust“. „Esiteks saadakse enda käsutusse riigi poolt sotsiaalmaksuna kogutud ning II sambasse tasutud 4% arvelt kogunenud summa, mida tohib tegelikult kasutada ainult pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks ning teiseks on jäänud sellelt summalt tasumata sotsiaalmaks,“ lisas Alber. 

Oluline on seejuures asjaolu, et II pensionisambaga mitteliitunud inimestele võrreldavaid makseid ega soodustusi ei plaanita. Inimesed, kes on sotsiaalmaksu panustanud üksnes I sambasse, ei saa mingi perioodi eest tagantjärele nõuda välja 4% suuruses sotsiaalmaksu osast kogunenud konkreetset rahasummat. Seega koheldakse ühiskonnas kaht olulist isikutegruppi riigi rahalise toetuse mõttes alusetult väga erinevalt.

FinanceEstonia on seisukohal, et seaduse jõustumise hetkeks ehk ajaks, mil inimestel tekib õigus võtta II pensionisambast raha välja, peab olema valmis ja kasutatav pensioni investeerimiskonto süsteem. Seega peaks seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jääma vähemalt 12 kuud ning kõik muudatused peaksid olema loodud ja funktsioneerima seaduse jõustumise ajaks.