FinanceEstonia esitas Rahandusministeeriumile seisukohad krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu muudatusettepanekute osas. Koondades aruteludesse krediidiandjad, inkassoettevõtted ja registripidajad, jõudis FinanceEstonia kompromissettepanekuni.
Uute potentsiaalsete laenude väljastamisel tuleb krediidiandjal vastutustundliku laenuandmise kohustuse täitmiseks arvestada tarbija kõikide finantskohustustega. Seetõttu on krediidiandjatele oluline saada infot selle kohta, kas ja millised finantskohustused tarbijal on. Seda ka pärast hetke, kui nõuded tarbija vastu on loovutatud näiteks krediidiinkassole. Eriti arvestades, et vastav info ei pruugi alati või piisavalt aegsasti jõuda juba turul toimivatesse tarbijate võlgnevusi koondavatesse maksehäire registritesse. Tarbija finantskohustuse olemasolu fakt ei tohi jääda talle krediiti pakkuva krediidiandja eest varjatuks ka siis, kui tarbija ise seda varjata soovib.
FinanceEstonia juhatuse liikme Katri Tomsoni sõnul ilmneb probleem siinkohal eelkõige seoses krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu osaga, mis näeb sisuliselt ette, et teatud aja jooksul tarbija finantskohustusi puudutavatele andmetele register enam ligipääsu ei võimalda, mistõttu võivad need paratamatult jääda potentsiaalse uue laenuandja eest varjatuks.
“Krediidiandjate huvidele vastaks, kui eelnõu ei näeks ette 45-päevast ajapiirangut nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti kuvamisele ning neid fakte kuvatakse ajapiiranguta,” selgitas Tomson. “Või alternatiivina aastatesse ulatuva perioodi jooksul, mille täpse kestuse osas saab vajadusel erinevaid huve kaaludes teha otsuse seadusandja. Nõude loovutamise fakti tuleks kuvada jätkuvalt ka siis, kui loovutatud on lõppenud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded, millise olukorraga krediidiinkassole nõude loovutamisel tavapäraselt tegemist on.”
Selline lahedus võimaldaks FinanceEstonia hinnangul kompromissi korras loobuda eelnõu praeguses menetlusfaasis krediidiinkassode lisamisest krediiditeabe andjate hulka ning sellega seoses välja pakutud muudatusettepanekutest. FinanceEstonia peab oluliseks, et krediiditeaberegistri loomine ei jääks edasiste arutelude tõttu seisma, vaid saaks liikuda edasi koos jätkuva sisulise dialoogiga.
Pakutud lahendus tagaks Tomsoni sõnul ka selle, et potentsiaalne uus krediidiandja saab krediiditeabe registrist kätte vähemalt indikatsiooni selle kohta, et tarbijal võib ka pärast nõude loovutamist olla finantskohustusi, mille täpne saldo ja muu detailsem info reaalajas enam krediiditeaberegistrist ei nähtu. “Seesugune indikatsioon annab krediidiandjale aluse teha tarbijale selle kohta täiendav päring või pärida maksehäireregistritest, kas ja millal on vastavast tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse info seal avaldatud,” lisas Tomson.
Oluline on, et koos nõude loovutamise faktiga jääks krediiditeaberegistrisse alles ka info selle kohta, millal loovutus toimus ning milline oli kohustuste saldo loovutamise hetkel. See fakt oma sisult ajas ei muutu, mistõttu ei ole ajapiirangu kaotamine ka liigselt tarbijat koormav. Krediiditeaberegistrist nähtuks üksnes info selle kohta, milline oli kohustuste saldo loovutamise hetkel ning see ei kajastaks konkreetse tarbijakrediidilepingu puhul kohustuste jääki reaalajas. Uue laenu taotlemisel jääb tarbijale alati võimalus tõendada, et loovutatud nõude jääk on loovutamise ajahetke seisuga võrreldes vähenenud või tarbija teenindab oma kohustusi uue graafiku alusel.
