FinanceEstonia esitas ettepaneku muuta krediidiandjate ja –vahendajate seadust
FinanceEstonia esitas aasta alguses Finantsinspektsioonile, Rahandusministeeriumile ja Riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku muuta krediidiandjate ja –vahendajate seaduse paragrahvi, mis keelab krediidiandjate või –vahendajate ümberkujundamise.
Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse eesmärk on korrastada tarbijakrediidi turul toimuvat ning seada selged nõuded selles sektoris tegutsevate ettevõtete tegevusele, mis on FinanceEstonia hinnangul ka õnnestunud. Samuti on Finantsinspektsioon teostamas tõhusat järelvalvet tegevusloa saanud ettevõtete üle.
Praegusel kujul ütleb seadus, et krediidiandja või –vahendaja ümberkujundamine ei ole lubatud. “See on põhjendamatult piirav ning seda tuleks muuta,” selgitas FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juht Andrus Alber. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei saa näiteks osaühingu vormis tegutsev krediidiandja end muuta aktsiaseltsiks. “See piirab ettevõtlusvabadust ning pole tarbijate, võlausaldajate, järelvalve ega ka ühegi muu osapoole huvides,” lisas Alber.
Sarnane piirang on kehtestatud ka krediidiasutustele. Oluline erinevus on aga selles, et krediidiasutused on loomisel kohe aktsiaseltsid ning ümberkujundamise keeld tagab selle, et keegi ei saa muuta krediidiasutust väiksema kapitaliga äriühinguks, kaotada nõukogu jms. “Paradoksaalselt tähendab aga krediidiandjatele ja –vahendajatele sama piirang seda, et täna osaühingu vormis tegutsev krediidiandja ei tohi muuta end aktsiaseltsiks, mis tagaks suurema läbipaistvuse,” põhjendas Alber muudatuse sisseviimise vajalikkust.
Lisaks juba mainitud takistustele tähendab ümberkujundamise keeld ka seda, et krediidiandja omanikud ei saa kaasata uusi osanikke eelisaktsiate vormis ega saa ühelgi hetkel asuda taotlema panga litsentsi, sest eeltoodu võib tegutseda vaid aktsiaseltsina.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt, kui osaühingu vormis tegutsev krediidiandja soovib oma tegevust jätkata aktsiaseltsi vormis, tähendab see seda, et tegevus tuleb anda üle aktsiaseltsile kas ettevõtte ülemineku sätete alusel või viia läbi ühinemine. “Olukorras, kus krediidiandja eesmärk on jätkata sisuliselt sama tegevust, kuid teha seda varasemast läbipaistvamalt, on tegevusloa taotlemise protsessi uuesti läbitegemine ebamõistlikult aja ja ressursikulukas,” selgitas Alber.
Kuna FinanceEstonia hinnangul on piirangud põhjendamatud ega kaitse kellegi huve, siis tehti ettepanek sõnastada säte järgnevalt: “Krediidiandja või –vahendaja ümberkujundamine on lubatud juhul, kui krediidiandja või –vahendaja soovib end kujundada osaühingust aktsiaseltsiks”. Sarnase sisuga ettepaneku on Rahandusministeeriumile esitanud ka Finantsinspektsioon.
