Septembris võtsid FinanceEstonia juhtkond ja liikmed osa Helsingis toimunud Euroopa finantsvaldkonna tippsündmusest The Eurofi Financial Forum 2019. Kolm päeva kestnud tipptasemel foorumil arutati Euroopa finantssektori kõige põletavamatel teemadel.
Juttu tuli näiteks sellest, kuidas soodustada Euroopa Liidus innovatsiooni, tutvustati mõtteid, kuidas minna edasi Kapitaliturgude Liidu projektiga, kuidas tõsta Euroopa Liidu finantssektori konkurentsivõimet, milline on kliimamuutuste mõju finantsstabiilsusele ning millise jälje on jätnud Brexitiga seonduvad arengud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi finantssuhetele.
„Palju oli juttu jätkusuutlikust rahastamisest ehk sellest, et finantssektor pole ainult raha liigutamiseks, vaid erinevate poliitikate elluviimiseks, muu hulgas jätkusuutliku mõtteviisi ja sellega seotud projektide toetamiseks,“ ütles foorumil osalenud FinanceEstonia tegevjuht Anu Müürsepp. Lisaks jäid veel kõlama murekohad seoses Euroopa tehnoloogilise mahajäämusega ning asjaolu, et Euroopas on rahastamine väga pangakeskne ning tarvis oleks rohkem riskikapitali ja alternatiivseid investeeringuid, mida pakuvad näiteks pensionifondid.
„Põhjalikult räägiti ühtse kapitalituru tulevikust ning tõdeti, et see on väga oluline SME-de rahastamiseks. Kuna viimasel kümnendil on seadusandluses olnud ülereguleerimist, siis edaspidi on oluline leida õige tasakaal tarbijakaitse ehk seadusandluse ning turu arengu ja innovatsiooni vahel. Ühtse turu tekkimise aluseks on parimate praktikate jagamine ja nende ühtlustamine riikide vahel,“ lisas Müürsepp foorumil kõlanud arvamusi. Samuti rõhutati hõbemajanduse tähtsust, kuna eakate osakaal ning nende mõju majandusele kasvab.
Samuti foorumil osalenud Redgate Capitali partner Valeria Kiisk lisas, et arutati ka regulatsioonide pärssiva mõju üle, oldi ühel meelel, et MIFID ja BASEL-laadsed regulatsioonid vajavad ülevaatamist. Toodi välja, et ettevõtjate teadlikkus kapitaliturgudelt raha kaasamise teemal on puudulik. Nii näiteks on Skandinaavias tugev nõudlus roheliste võlakirjade järele, aga emitente napib.
„Kõlasid ka väga erinevad arvamused pensionisüsteemide osas. Kuigi ühist meelt küsimuses, kas pensionisüsteem peab olema üle-Euroopaline või mitte, ei leitud, tõdesid mitmed esinejad, et pensioniea kodanike huvid laiemalt on muutumas eraldiseisvaks majandusharuks,“ lisas Kiisk.
