FinanceEstonia annab 2020. aasta alguses välja ühisrahastusportaalide eneseregulatsiooni eesmärgil ellu kutsutud ühisrahastuse hea tava värsked märgised. Hea tava nõuete järgimisega annavad portaalid märku, et tegutsevad jätkusuutlikult ja vastutustundlikult ning seda jälgib hea tava komisjon, mida juhib NJORDi partner ja vandeadvokaat Anne Veerpalu.
Anne Veerpalu on Eesti Advokatuuri liige. Tal on pikaajaline nõustajakogemus äriõiguse, erakapitali investeeringute ja ühinemiste ning omandamiste valdkonnas. Ta on Tartu Ülikooli IT õiguse magistriprogrammi külalislektor ja doktorant ning juhendab tehnoloogia idufirmade õiguskliinikut. Samuti on ta Eesti juura hackerite kohtumiste kaaskorraldaja ja kirglik plokiahela tehnoloogia entusiast. FinanceEstonias on Anne löönud aktiivselt kaasa ühisrahastuse töögrupi tegemistes.
Mis on ühisrahastuse suurim väärtus?
Ühisrahastuse suurim väärtus on alternatiivi pakkumine traditsiooniliste raha kaasamise võimaluste kõrval. Ühisrahastuse eesmärk ei peaks olema tingimata näiteks börsil raha kaasamise asendamine, vaid just nimelt lisanduvate võimaluste pakkumine. Seda nii investoritele kui ka ettevõtetele ja projektidele endile.
Paratamatult on traditsioonilised raha kaasamise meetmed mõneti konservatiivsed. Börsile jõudmiseks tuleb läbida suur kadalipp ning pangast laenu võtmine ei pruugi olla lõpuks mõistlik. See jätab paljud ettevõtted ja projektid kahjuks alternatiivita. Eriti puudutab see väiksemaid ja ebastandardsemaid ettevõtmisi.
Ühisrahastuse väärtus on ka projekti ümber fännidest kogukonna loomine, kellel on lisaks oma naha mängu panemisele tõenäoliselt ka suur ja siiras huvi projekti fookuse vastu.
Mis on ühisrahastuse puhul kõige suuremaks ohukohaks ja väljakutseks?
Ühisrahastuse suurimaks ohukohaks on madal usaldustase, mis on tingitud väiksemast kontrollist ja läbipaistvusest. Võrreldes näiteks börsiettevõtetega ei kehti ühisrahastusega raha kaasavatele ettevõtetele niivõrd mahukat aruandluskohustust, mis teisalt muudab selle rohkematele kättesaadavaks.
Kuivõrd raha kaasajate suhtes kehtivad kontrolli ja järelevalve nõuded ei ole niivõrd ranged, on investoritel suurem risk raha kaotada. Investor peab usaldama portaali võimekust teostada vajalikke kontrollimeetmeid. Ühisrahastuse omapärast tulenevalt kaasavad investeeringuid reeglina suurema riskiga ettevõtted. Isegi kui läbitakse kõikvõimalikud kontrollietapid, jääb alati oht, et tegevus ei õnnestu ja investorid ei näe oma investeeritud raha kunagi. See on loomulikult omane kõikidele investeerimisinstrumentidele, aga ühisrahastusega on risk suurem ja vast võrreldav riskikapitaliga.
Väljakutseks on ka investoritel oma investeeringule likviidsuse pakkumine. Samuti on keeruline hinnata investeeringute väärtust.
Kas, kui palju ja miks tuleks ühisrahastusplatvorme reguleerida või olemasolevaid regulatsioone muuta?
Regulatsiooni panus võiks seisneda nõuete ühtlustamises kogu Euroopas. Seeläbi saaksid platvormid oma teenust pakkuda ja konkureerida kogu Euroopas.
Kuna ettevõtted ja projektid, mis platvormidel raha kaasavad on niivõrd erinevad, on keeruline leida näiteks mingit konkreetset hoolsusmeetmete paketti, mida platvormid kohaldama peaksid. Seega peaks ka regulatsioon lähtuma pigem üldistest põhimõtetest, mida samas on märksa keerulisem ellu viia ja kontrollida.
Regulatsiooni üldine eesmärk peaks olema ka usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamine, mis omakorda suurendaks tarbijate ja investorite kindlust, et investeeringute objektid on võimalikult hoolikalt kontrollitud ning nad ei osta põrsast kotis.
Millised on ühised tegevuspõhimõtted või kokkulepped, mida ühisrahastust pakkuvad ettevõtted üldse vajavad?
Ühisrahastust pakkuvate ettevõtete ühised tegevuspõhimõtted ja kokkulepped väljenduvad FinanceEstonia ühisrahastuse heas tavas, millega seatakse portaalidele teatud põhimõtted, mida järgida.
Mis on FinanceEstonia ühisrahastuse hea tava eesmärk?
Hea tava eesmärk on Eestis tegutsevate ühisrahastusportaalide enesereguleerimine. Eesmärk on saata investoritele ja ettevõtjatele sõnum, et raha kaasamise vahendamisel kehtivad teatud põhimõtted, mida iga ettevõtja, kes on platvormi pidaja, saab järgida ning oma käitumist selle alusel kohandada ühiselt kokku lepitud põhiprintsiipe ja väärtusi austavasse suunda. Hea tava nõuete järgimisega annavad portaalid märku, et tegutsevad jätkusuutlikult ja vastutustundlikult.
Mis tingimustele tuleb vastata, et saada FinanceEstonia ühisrahastuse hea tava märgis?
Hea tava märgis väljastatakse ühisrahastusportaali pidajale hea tava nõuetega kooskõlas tegutsedes. Hea tava märgise andmise otsustab FinanceEstonia ühisrahastuse komisjon, kes kontrollib ka nõuete järgimist. Märgise andmiseks peavad selle poolt olema vähemalt kaks komisjoni liiget.
Hea tava märgise saanud portaalid peavad kinni oma kohustustest andmekaitse, rahapesu tõkestamise ja tarbijakaitse vallas. Samuti kohustuvad portaalid pidama silmas vastutustundliku investeerimise põhimõtteid. Portaalid peavad esitama oma veebilehel asjakohase riskihoiatuse ning kandma hoolt selle eest, et välistatud oleks huvide konflikt ja kasutajate ebavõrdne kohtlemine, st portaalid peavad oma tegevuses olema läbipaistvad.
Mis on FinanceEstonia ühisrahastuse hea tava komisjonile esitatavate aruannete sisu, mille kohta seal aru tuleb anda? Mida komisjon peamiselt nende aruannete puhul jälgib?
Komisjonidele esitatavates aruannetes peavad portaalid kajastama teavet lõppenud kalendriaasta tegevuse kohta. Muu hulgas peavad portaalid kirjeldama oma majandustegevuse tulemusi, millistesse valdkondadesse kuulusid peamiselt investeerimisprojektid, kui palju neid oli ja mitmed neist edukalt lõppesid. Samuti kajastab aruanne ühisrahastuse heas tavas esitatud nõuete järgimist.
