FinanceEstonia esitas tagasiside maksekorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandale versioonile. Tagasisides juhitakse tähelepanu, et tegemist on ühiskonnas laialdast kõlapinda leidnud teemaga ning oluline on huvigruppide sisuline ärakuulamine.
“Praegu püütakse reguleerida Rahapesu Andmebüroo (RAB) õigust andmeid töödelda läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kosmeetiliste muudatuste. Olemuslikult on see aga vale ning sellisel kujul seaduse muutmine ei taga andmetöötluse õiguspärasust. Mida lisaks õigusele tutvuda pangakontode väljavõtetega tuleb lahendada, on küsimus sellest, et kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on selline andmete kogumine olemuslikult jälitustegevus. Selleks on luba aga üksnes seaduses sätestatud asutustel ning RAB sellesse loetelusse ei kuulu. Endiselt on lahendamata ka RAB-i järelevalvet puudutav, kuivõrd sõltumatu sisuline kontroll on praktiliselt välistatud,“ selgitab FinanceEstonia liikmete tagasiside koondanud LHV vastavuskontrolli juht Ants Soone.
Eelnõu seletuskirjas on nimetatud, et tegemist on seaduse täpsustamisega. Samas on tegemist olulise kehtiva õiguse muutmisega. Nimelt, vastavalt õiguskantsleri hinnangule ja jõustumata halduskohtu otsusele ei ole RAB-il seni olnud õiguspärast alust konto väljavõtteid koguda. Sellist alust ei ole seaduses olnud, sellist õigust ei saa kuidagi tuletada ning vastavalt tuleb seletuskirjast jätta välja ka avalikkust eksitavad väited.
“Muret teeb mõtteviis, et RAB-i sõltumatus ja autonoomia tähendavad seda, et RAB pole kellegi ees aruandekohustuslik ning võib ise otsustada, kuidas andmeid töötleb. Selline mõttekäik on äärmiselt ohtlik demokraatlikus õigusriigis, kus võimud peavad olema tasakaalus. RAB saab andmeid töödelda ainult sellises ulatuses ja tingimustel, mis on kooskõlas põhiseadusega ja selle alusel antud seadustega,“ lisab Soone.
